Põhjaranniku paadiehitustraditsioonid

Prindi

UURING PÕHJARANNIKU PUUPAADITRADITSIOONIDEST
VELLO MÄSS, AARNE VAIK, ANTI KREEM, AVE PAULUS

Oluline osa rannakultuurist on seotus merega, mereline elulaad ning paadiehitus. Virumaa pärimuskultuuri programmist toetatud väikesemahulise uuringu sisuks on põhjaranniku paadi- ja laevaehitustraditsioonide kirjeldamine – ajaloolised tüübid, ehitusvõtted, meistrid.

Virve paat.jpg

Virve küla paadi põhjalaud
Virve küla paadi põhjalaud
Allikas: 
Vello Mässi joonis Virve küla õmmeldud paadi emapuust

Uuringuga koguti veel alles olevaid ajaloomaterjale, pärimust ja kirjeldati Viru ranna paatide põhjal nende tegemiseks kasutatud käsitöövõtteid ja traditsioonilisi teadmisi. Viru ranna paadiehitustraditsioonide uuring on alusmaterjaliks edasistele käsitlustele ning aitab ette valmistada viislaiu Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kandmiseks.

joonis 1.jpg

Viislaiud Harju rannas. Jaan Vali fotokogu
Viislaiud Harju rannas. Jaan Vali fotokogu
Allikas: 
Viislaiud Harju rannas. Jaan Vali fotokogu

Antud uuring vaid paotab ukse meie puupaaditraditsioonide rikkasse maailma. Vello Mäss, Eesti merearheoloogia Grand Old Man ja parimaid paadieksperte, annab puupaaditraditsioonide piirkondliku tüpoloogia. Lahemaa merenduse uurimise legend ja Käsmu meremuuseumi hing Aarne Vaik räägib täpsemalt Lahemaa paatide ja laevade ajaloost.

tormilind.jpg

Haral ehitatud Tormilind. Foto Aarne Vaigu erakogust
Haral ehitatud Tormilind. Foto Aarne Vaigu erakogust
Allikas: 
Aarne Vaigu erakogu

Meie tegusamaid paadi- ja laevameistreid, mitmete viikingilaevade tegija Anti Kreem on teinud Soome ja Eesti välitöödel kogutud materjalist ja leitud paatidest eskiisid ning joonised. Lahemaa kultuuripärandi uurija ja kaitsja Ave Paulus tutvustab puupaaditraditsioone käsitleva seni avaldamata käsikirjalise materjali ja suulise pärimuse mõningaid andmeid, mis puudutavad Lahemaa puupaadimeistreid, paatide tüpoloogiat ning viislaidu.

foto3.jpg

„Kolga-Aabla kalurid noodaga 1960ndate algul. Vasakul okupantide armee piirivalve puidust valvetorn“ Eino Sandström kirjeldus enda kogust pärinevale fotole
„Kolga-Aabla kalurid noodaga 1960ndate algul. Vasakul okupantide armee piirivalve puidust valvetorn“ Eino Sandström kirjeldus enda kogust pärinevale fotole
Allikas: 
„Kolga-Aabla kalurid noodaga 1960ndate algul. Vasakul okupantide armee piirivalve puidust valvetorn“ Eino Sandström kirjeldus enda kogust pärinevale fotole

Säilinud puupaate on põhjarannikul ajaloolistel põhjustel väga napilt. Siinsele piirkonnale iseloomuliku unikaalse vööriga purjepaadi viislaiu otsingud viisid uuringu meeskonna (Aarne Vaik, Vello Mäss, Anti Kreem, Ave Paulus) koos sõpradega ekspeditsioonile Soome. Soomes Kotka Vellamo muuseumis, Kabböle piirkonnas ja Saaristomuseos leidsime Eesti paadimeistrite enamasti 20. sajandist pärit aluseid. Eesti paadiehitustraditsiooni kandsid Soomes teiste hulgas sellised tuntud meistrid, nagu  Joosep Piibemann ja Johannes Warma Soomes. Nad tegid paate veel 20.sajandi keskpaiku. Lisaks nende kätetööle oli Soomes säilinud ka salapiirituse veoga seotud aluseid. Soomlaste meenutustes on kiidetud Eesti paadimeistrite töö kvaliteeti. Eriti kuulus on Johannes Warma oma kaunite mootor- ja purjepaatidega (säilinud paate 1920ndatest, 1930ndates, 1950ndatest). Joosep Piibemanni paatidest on Saaristomuseos säilinud lausa õpikunäide ühest sentimeetri täpsusega tehtud kalapaadist 1907. aastast. Lahemaa enda külades on enamjaolt säilinud siin 1960ndatest alates tehtud paadid.

Viislaiu problemaatika on seni lahendamata. Õpikunäidet viislaiust meeskond leidnud pole. Rootsi-Kallavere muuseumis on Ida-Harjumaale ja Lääne-Virumaale iseloomuliku vööriga paat, mis traditsioonilisest kirjeldatud viislaiust veidi väiksem. Ekspert Vello Mäss peab teda nelilaiuks. Vormikeelelt on ta põhjaranniku paatidele eriomane ja iseloomuliku vööriga.

foto4.jpg

Rootsi-Kallavere nelilaid.
Rootsi-Kallavere nelilaid.
Allikas: 
Aarne Vaigu erakogu; Foto: Toomas Tuul

Soomes Saaristomuseos leidsime ka kahemastilise paadi 19. sajandi keskpaigast. Pikkus ja mõõdud, vorm, eriline vöör, kaks masti, lai ahtripeegel, tüür… Viislaiu tüpoloogia ja sarnased paadid on põhjustanud mitmeid pikki arutelusid ja ühist seisukohta pole ka uurimismeeskonnas.

foto5.jpg

Saaristomuseost leitud 7-meetrine 2 mastiga iseloomuliku vööriga kalapaat 19. sajandi keskpaigast.
Saaristomuseost leitud 7-meetrine 2 mastiga iseloomuliku vööriga kalapaat 19. sajandi keskpaigast.
Allikas: 
Aarne Vaigu erakogu, foto: Ave Paulus

Vello Mäss kirjeldab enda koostatud Eesti paaditüpoloogiat ja piirkondlikud omapärad regiooniti. Põhjaranniku paaditüüpe on omal ajal trükisõnas kirjeldanud paadimeistrid Harald Aksberg Aksilt ja Harri Sandström Kasispealt.  Nende tüpoloogiad kattuvad vaid osaliselt. Erinevus on nii paatide pikkustes kui detailides, aga ehk ongi asi piirkondlikes erinevustes ja Lahemaa paadid ongi pikemad kui Viimsis ja Aksi kandis. Vajalik on täiendavatele allikatele ja laiemale andmestikule tuginev piirkondlikke eripärasid arvestav paaditüüpide analüüs. Uuringu tegijate käsutuses oli lisaks isiklikule kogemusele ja vestlustele paadimeistrite ning uurijatega hulk käsikirjalist materjali.

foto7.jpg

Soomlaste ekspeditsioon Harjumaale 1932.
Soomlaste ekspeditsioon Harjumaale 1932.
Allikas: 
Aarne Vaigu erakogu, Saaristomuseo fotokogu

Uuringu oluliseks lisaväärtuseks on ajaloolised fotod. Meie kasutada olid mitmete muuseumide fotokogud ning mitmed erakogud: Kotka Vellamo muuseumi, Viimsi Rannarahva muuseumi, Eesti meremuuseumi, SA Virumaa muuseumid fotokogud ja Aarne Vaigu, Jaan Vali, Eino Sandströmi erakogud. Nt viislaiu olemasolu fotodel on teatud tõendusmaterjaliks selle levikuala kohta. Seda tüüpi alust on fotodel lisaks Harjumaale Juminda, Pärispea, Käsmu, Altja, ja üllatuslikult ka Toila kandist. Aga teda pole ida pool ajaloolistel fotodel võrreldes teist tüüpi alustega enam kuigi palju.

foto8.jpg

Foto Eino Sandströmi erakogust
Foto Eino Sandströmi erakogust
Allikas: 
Foto Eino Sandströmi erakogust

Arvestades ülesande mahukust ning projekti väiksust, pole veel saanud koguda ja läbi töötada filmilinte, teadaolevaid paadimeistrite järeltulijate erakogusid ning Viinistu mehe Edgar Lilheina erakogu. Mitmeid Eesti paadimeistreid ja paate põgenes Rootsi. Tüpoloogiliselt põhjaranniku paatidele sarnaseid võiks kohata ka Rootsi muuseumide esemekogudes. Ja fotokogudes. Materjali on ja see on põnev. Tõsine Viru ranna paaditraditsioonide ülevaade seni puudub. Unistus jätkata tööd täpse paaditraditsioonide ülevaateteose tegemisel ning kanda unikaalne viislaid vaimse pärandi nimistusse on muutunud eesmärgiks ja praktiliseks vajaduseks.

ekspeditsioon Soomes.jpg

Uurimisrühm koos partneritega ekspeditsioonil Soomes. Kotka Vellamo muuseum, mai 2017
Uurimisrühm koos partneritega ekspeditsioonil Soomes. Kotka Vellamo muuseum, mai 2017
Allikas: 
Aarne Vaigu erakogu

Täname väga mitmeid inimesi hea koostöö eest. Loodame, et traditsioonilise puupaadi ehitushuvilised annavad endast märku. Head inimesed, kel on huvitavat infot antud teemal või teadmisi oleme valmis koostööks, et oskused ei ununeks.

Head lugemist! Täismahus uuringu leiad siit:

Puupaadiuuring15_11_2017+ by Triin Saks on Scribd