Elna

Prindi

Aurulaev „Elna“ ex „Lennuk“, ex „Remenhamn“, ex „Arbon“, ex „Carol“. Ehitatud 1903 Inglismaal Newcastle’is, oli KLO suurim laev.  Mahutavus 3194 BRT, 1972 NRT, väljasurve DWT 5370. Osteti KLO poolt 1930. aastate teisel poolel laevafirmalt Pihlakas & Co Tallinnas. Ristiti ümber „Elna“. Esimene Käsmu kapten Alexander Lepviikman (ex merekoooli õpetaja ja viimane juhataja). Sõitis mitmetel kaubaliinidel, peamiselt Inglismaa vahet, käis ka Lõuna-Ameerikas suhkrut ja Tšiilis guanot toomas, läbis ka Panama kanali. Saksa pommirünnakul Londoni dokkides vajus sõja ajal põhja. Inglased tõstsid laeva üles, remontisid, panid uueks nimeks „Elna II“ ja müüsid (võõrandasid) N. Liidule Anglo-Soviet Shipping Co-le. 15. augustil 1941 sõitis „Elna II“ Tyne pealt välja Arhangelskisse Inglise lipu all Inglise kapteni Briki juhatusel, kuid eesti meeskonnaga. 18. augustil vahetati merel olles Inglise lipp Inglise kapteni käsul N. Liidu lipu vastu. Hiljem sõja ajal sõitis „Elna II“ Kaug-Idas. Eesti meeskonda hoiti kinni Arhangelskis peaaegu aasta, kuna nad ei soovinud vastu võtta nõukogude kodakondsust. Hiljem õnnestus meeskonnal siiski pääseda Inglismaale reisijatena saabuva karavani koosseisus.
 
Elna Venemaale viimise lugu on kirjeldanud põhjalikult Artur Pakri raamatus "Rehvitud purjedega" ja samuti oma mälestusteraamatus, mis on esialgu ainult käsikirjana. Kapteniks oli seal eestlane Verner Birk, kuid enne väljasõitu tuli laevale veel teine kapten - inglane Bell, kelle käsul ka lipp vahetati. Meeskond pääses tagasi vabasse maailma tänu I tüürimehe Artur Pakri aktiivsele tegevusele. Arhiivis on koopia tema koostatud kirjast N. Liidus olevale Briti esindusele. Venemaal anti laevale nimeks "Kotlin". 1944-45 sõitis "Kotlini" nime all Kaug Ida Merelaevanduses ja sama nime all 1945-56 Sahhalini Merelaevanduses (Kaug-Ida laevade Register).

Allikas: Eerik Kaarend, Jüri Vendla

Elna meeskond.jpg

Elna meeskond
Elna meeskond
Allikas: 
Aarne Vaigu erakogu

Laev: 
Alajaotused: