Käsmu Merekool

Prindi

Lühike ülevaade merehariduse korraldusest Vene keisririigis ja hiljem Eesti Vabariigis
Koostanud Eerik Kaarend

Kuni 1867. aastani ei olnud Venemaal merekoolide kohta mingit seadust või valitsuse korraldust. Iga kool töötas omaette, nii nagu kooli ülalpidajad ja korraldajad ise heaks arvasid (Karl Larens).

1902. a uue seaduse järgi jaotati merekoolid kahte rühma: 
a) koolid aurulaevajuhtide ettevalmistamiseks «мореходные училища». Neid koole peeti kõrgemateks;
b) koolid purjelaevajuhtide ettevalmistamiseks, «мореходные школы» või «мореходные классы». Neid koole peeti madalamateks.
Mõlema rühma koolid jaotati kahe- ja kolmeklassiliseks. 2-klassilised koolid valmistasid ette ligisõidutüürimehi, 3-klassilised kaugesõidutüürimehi. Vastava kapteni kutse jaoks eksam puudus, selle omandas tüürimees teatud meresõidu praktika järel. (Muide, sama süsteem kehtis ka nõukogude ajal, sest siis merekoolides kapteni klass puudus). See süsteem osutus eluvõõraks ja ebaõnnestunuks, kuna purjelaevade juhid ei omanud õigust sõita aurulaevadel kaptenina, küll aga vastupidi. On ju suurte purjelaevade juhtimine palju keerulisem kui seda teha aurulaevadel mehaanilise jõuseadmega. Nõutud staaž pärast merekooli lõpetamist teatud kutsediplomi saamiseks oli järgmine: 24 kuud meresõitu madrusena andis ligisõidu tüürimehe diplomi; sõites selle diplomiga 18 kuud tüürimehena andis ligisõidukapteni diplomi. Sõites veel 6 kuud tüürimehena kaugesõidus (väljaspool Taani väinasid) andis kaugesõidutüürimehe diplomi. Nüüd, pärast 24-kuulist meresõitu kaptenina või tüürimehena kaugesõidus andis kõrgeima kutsediplomi – kaugesõidukapteni diplomi. Seega kaugesõidukapteni diplomi saamiseks oli nõutud peale vastava merehariduse kuus aastat puhast meresõitu  nõutud ametikohtadel. Üldjoontes sama süsteem (väikeste muudatustega) jäi kehtima ka Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigi merekoolides viidi sisse ettevalmistusklass, mis eelnes esimesele klassile ja Tallinna merekooli juures kaugesõidu kaptenite klass.

Eesti alal tegutsenud Vene riigi merekoolid
1) Heinaste merekool, 1864–1914. Varad evakueeriti Venemaale Hersoni merekooli juurde. Kolmas klass lõpetas Käsmus.
2) Narva merekool, 1873–1918. Varad toodi Tallinna.
3) Paldiski merekool, 1875–1916. Varad viidi Arhangelskisse.
4) Käsmu merekool, 1884–1931. Varad viidi Tallinna merekooli.
5) Kuressaare merekool, 1891–1915; 1919–1935. Varad evakueeriti I maailmasõja ajal samuti Hersoni. Kõikide nende koolide puhul ei saa märkimata jätta nende koolide looja lätlase Kristjan Valdemari (1825–1891) teeneid.

Eesti merekoolina Tallinna merekool asutati 1919.a. tegutses 1935.a.
1. Ettevalmistusklass
2. Ligisõidu tüürimehed
3. Kaugesõidu tüürimehed
4. III klass - kaugesõidu kaptenid, alustas 1923. a sügisel, 1924. a kevadel lõpetas esimene lend, 12 meest. 1931. a sügisel toodi kooli juurde ka laevmehaanikute kool, mis seni tegutses Tallinna tehnikumi (nõukogude ajal Tallinna Polütehniline Instituut) juures.

Käsmu Merekool (lühidalt) 1884–1931
Käsmu merekool Eesti alal ainsa merekoolina tegutses vahetpidamata läbi I maailmasõja, revolutsiooni ja Saksa okupatsiooni. Selles on suured teened kauaaegsel merekooli juhatajal Karl Larensil. Kui kool taheti ilmasõja ajal sulgeda, käis ta eestkostel Peterburis Vene riigi mereasjade juhtide vastuvõtul, hiljem Eesti Töörahva Kommuuni haridusministri Artur Valneri juures (jutul) Narvas (kool taheti läheneva Saksa okupatsiooni eest evakueerida Venemaale) ning 1918. a Saksa okupatsioonivõimudelt nõusolekut taotlemas. Õppetöö jätkamiseks nõudsid Saksa võimud õppekeelena saksa keele sisseviimist. Riigiarhiivis on säilinud K. Larensi saksakeelne kirjavahetus Saksa okupatsioonivõimudega. Seega võime ütelda, et Käsmu merekool on esimene Eesti Vabariigis. Käsmu merekoolis on 47 aasta jooksul õppinud 1664 õpilast. Neist 361 sooritas ligisõidutüürimehe eksami, kaugesõidutüürimehe eksami 217 ja kaugesõidukapteni eksami 94 meremeest. (Karl Larensi andmed)