Sisu

Sisu Link to edit content
Paul Loorand (Schneider) 1904-1959

Kaugsõidutüürimees
Vahemetsa talu / Hüüdnimi Vahemetsa Paul
Sündis 1904. Käsmu merekooli tüürimehe klassid lõpetas tüürimehe kutsega 1924. Sõitis purjelaevadel ja aurikutel I tüürimehena. Viimane aurik Remmelgas ja Co laev „Julia“, mille tõi ära Inglismaalt, kuna kapten J. Remmelgas haigestus 1940. a talvel, kui käis juba Saksa-Inglise allveesõda. Sõja ajal oli Eestis. Pärast sõda 1959 vahetas diplomi Nõukogude diplomi vastu. Läks Vergi kalurikolhoosi Läänemere traallaevale kapteniks. Jäi teadmata kadunuks esimesel reisil Vergi-Mohni lõigul.

Karl Heinmaa (Einmann) 1902 - 1994

Kaugesõidukapten
Nuudi talu 

Kõu Valter 1907 - 2004

Kaugesõidukapten
Mikenbergi talu
Sündis 15.11.1907 Käsmus, kus isa kapten Rudolf Valter oli Käsmu merekoolis õpetaja, vennad Ahto ja Jarilo väljapaistvad meremehed. Lõpetas tüürimehe klassid Käsmu merekoolis. Kaugesõidukapteni kutse sai Tallinna merekoolist 1939. KLO ühe uuema auriku „Hildur“ kapten. Emigreerus USA-sse, kus jätkas meresõitu kõrge eani. Suri Floridas 07.12.2004. aastal.

 

"Meie Elu" 2.12.1982

artikkel: Kapten Kõu Walter 75

Verner Sooman 1911-1967

Kaugsõidukapten
Käsmu Järve 
Sündis 23.10.1911. Artur ja Oskar Soomani vend. Õppis Käsmu merekoolis ja Kuressaare merekoolis. Kaugsõidukapteni diplomi sai Tallinna merekoolist 1937. Jäi välismaale. Sõja ajal ja pärast sõda oli välisriikide laevadel kaugesõidukapten. Sai Inglise kuninga kõrge autasu (MBE). Suri Kanadas Torontos 5.01.1967.

 

 

Air Jordan Spizike 3.5

Jakob Suksdorf 1912-1963

Kaugsõidukapten
Põhjala talu / Hüüdnimi Põhjala Jäss

Georg Faelmann 1895 - 1974

Kaugesõidukapten

Oskar Tiidemann 1874-1963

Kaugsõidukapten
Lainela talu / Lainela Oskar

Ferdinand Einlon 1889 - 1960

Kaugesõidukapten
Preediku talu / hüüdnimi Preediku Värdi
Sündis 1889. Lõpetas tüürimehe klassid Käsmu merekoolis, kaugesõidukapteni kutse omandas Tallinna merekoolist 1922. Sõitis KLO laevadel. Viis KLO auriku „Maria“ Leningradi blokaadi. Pärast sõda töötas merenduse alal kaldal. 1950. aastate lõpus, oli ta Tallinna Kalasadama kapteni abi. Oli abielus Hilda (Raik) Einloniga, Hilda õde Veere oli kapten Joost Paadimeistri abikaasa. Ferdinand Einlon suri 1960.a.

 

 

Leonhard Rull 1904-1964

Kaugsõidukapten
Nõmme talu
Sündis 24.01.1904. Lõpetas tüürimehe klassid Käsmu merekoolis, kaugsõidukapteni kutse sai Tallinna merekoolist 1932. Sõitis KLO, Tallinna Laevaühisuse, AS „Merilaid“ laevadel. Emigreerus Inglismaale. (Abiellus Käsmust Nikolai Tiidemani tütre Lindaga.) Suri Londonis 11.06.1964.

Joost Paadimeister 1866-1941

Kaugesõidukapten

Karl Konga 1874 - 1957

Kaugesõidukapten
Kröönberi e. Urva talu / Hüüdnimi Konga papa
Sündis 1874. Lõpetas Käsmu merekooli 1904. Elas ja töötas tsaariajal Venemaal, Volgal. Opteerus kodumaale, kui loodi Eesti Vabariik. Vanemas eas oli tüürimees KLO aurikuil. Suri 1957, maeti Käsmu kalmistule.

Anton Kolk 1872 - 1952

Kaugesõidukapten
Tamberi talu / Hüüdnimi Hiina onu
Sündis 1872. Käsmu merekooli lõpetas 1898. Oli Kaug-Ida Vene ja Hiina laevade kapteniks. Tuli tagasi kodumaale, kui algas Jaapani agressioon Hiinas 1937. aastal. Suri 1952, maeti Käsmu kalmistule.

Jakob Jürisson 1898 - 1956

Kaugesõidukapten
Kalaoja ja Vahemetsa talu / 

Rudolf Pahlberg 1885-1948

Kaugsõidukapten
Endla talu / Hüüdnimi Endla Ruudi

Johannes Suksdorf 1880-1925

Kaugsõidukapten
Vanapere talu ja Põhjala talu
Sündis 1880. Lõpetas Käsmu merekooli tüürimeeste klassid. Kaugsõidukapteni kutse sai Käsmu merekoolist eksternina antud eksamiga 1915. Sõitis tsaariajal kaptenina kaugesõidus kauba- ja reisilaevadel. Oli tsaariajal Käsmu merekoolis ka inglise keele õpetaja. Eesti Vabariigi loomisel Vabadussõja päevil kõrgel ametikohal juhatas välisvedusid Veeteede Ametis. Johannes Suksdorf suri 1925.a.

Gustav Einholm 1896 - 1972

Kaugesõidukapten
Holmi talu, Lilleberi talu / hüüdnimi Lilleberi Kusti
Sündis 8.09.1896. Käsmu merekooli tüürimeeste klassid ja kaugesõidukapteni klass Tallinna merekoolis lõpetanud 1932. Sõitis kaugesõidukaptenina Pärnu laevaomanike aurikutel. Sõja ajal emigreerus Rootsi. Abikaasa Marie Einholm, neiuna Silberman (Lilleberi Mari) elas Käsmus 99-aastaseks. Gustav Einholm suri 7.01.1972.a. Stockholmis, Rootsis.

 

Joosep Eelmere (Einholm) 1899 - 1959

Kaugesõidukapten 
Loigu talu / hüüdnimi Loigu Joosep

Anton Altenbrun 1872 - 1941

Kaugsõidukapten
Tülla ja Sepa talu / hüüdnimi Loksa Ants

Eduard Eelloo (Einholm) 1900 - 1962

Kaugesõidukapten
Loigu talu / hüüdnimi Loigu Eedi
Sündis 25.11.1900. Kapten Joosep Eelmere (Einholm) vend. Õppis Käsmu ja Tallinna merekoolis. Lõpetas Tallinna merekooli kaugesõidukapteni kutsega 1925. Kapten kaugesõidus Eesti laevanduse aurikuil. Emigreerus, jäi sõja alguses välismaale. Hiljem läks pere järele, elasid Glasgow’s. Sõitis Inglise laevadel Austraalia ja Inglismaa vahet. Suri 22.02.1962 Uus-Meremaal.

 

Air Max 95 VaporMax

Joosep Jüriska 1888 - 1945

Kaugesõidukapten
Lemeti talu / Hüüdnimi Lemeti Joosep

Aleksander Kaare (Kaaman) 1896 - 1976

Kaugsõidukapten
Sorru talu / Hüüdnimi Sorru Sass
Sündis 12.9.1896. Lõpetas Käsmu merekooli kaugesõidukapteni kutsega 1919. Kapten mitmetel KLO aurikutel kaugsõidus. Abikaasa Ella Kaaman (Kapten Johannes Pruuni tütar, Pikapõllu talust). Tütred Mia ja Asse. Emigreerus koos perega, naine ja kaks tütart, USA-sse. Aleksander Kaare suri 2.4.1976.a. Torontos, Kanadas.

 

air max 90 essential online

Gustav Pruun 1879-1964

Kaugesõidukapten
Aadami talu / Hüüdnimi Aadami Kusti

Elmar Sandbank 1896-1944

Kaugsõidukapten
Sandbangi talu
Sündis 1896. Käsmu ja Tallinna merekooli kaugsõidukaptenite klass 1927. Oli aurikul “Maia“ I tüürimees. peale kapten Jakob Lepni äkksurma Vahemerel oli kapteniks laeval. Jäi Leningradi blokaadi „Maiaga“. Arreteeriti laeval meeskonnaliikme pealekaebamise tõttu. Tribunali surmaotsus 21.06.1944.a /Memento/.

Off White X Nike Design

Johannes Männik 1898 - 1941

Kaugsõidukapten
Käsmu Järve II  talu / Hüüdnimi Järve Juku
Sündis 1898. Õppis Käsmu ja Tallinna merekoolis, kaugesõidukaptenina klass lõpetatud 1931. Jäi Leningradi blokaadi auriku „Meero“ kaptenina. Ei ole selgunud, kas represseeriti või suri nälga blokaadis. Viimati nähti Johannes Männikut 1941 hilissügisel kui aurikud "Maia"ja "Meero" kai ääres kõrvuti seisid ja konvoi mõlemad laevakaptenid ära viis.

Air Max 1 Ultra Essential

Adolf Lepni 1908-2004

Kaugsõidukapten
Kaljula talu / Hüüdnimi Kalju Aadi
Sündis 14.06.1908. Adolf Lepni oli kapten Gustav Lepni 1878-1968 (Kalju Kusti) poeg. Õppis Käsmu  ja Tallinna merekoolis 1938. Sõitis piirituselaevadel ja kiirpaatidel kaptenina. Jäi sõja ajal Soome, aitas Eestist saabuvaid põgenikke vastu võtta ja edasi saata. Abiellus Erich Lepni lese Helmiga. Emigreerusid Kanadasse. Adolf Lepni suri 20.09.2004.a. Torontos, Kanadas.

Gustav Lepni 1878 - 1968

Kaugsõidukapten
Kaljula talu / Hüüdnimi Kalju Kusti

Gustav Adolf Lepni 1891 - 1935

Kaugesõidukapten
Joosti talu / Hüüdnimi Joosti Kusti

Jakob Lepni 1901-1939

Kaugesõidukapten
Joosti talu / Hüüdnimi Joosti Jass

Erich Lepni 1909 - 1941

Kaugesõidukapten
Koidula talu
Sündis 21.06.1909. Erich Lepni on kapten Eduard Lepni (1883-1942) poeg. Käsmu ja Tallinna merekooli lõpetanud 1933. Oli kapten natsionaliseeritud Käsmu aurikul „Ella“, hukkus 27.08.1941. a suvel koos laeva, tema meeskonna ning umbes 900 sõjaväelase ja mobiliseerituga Juminda miiniväljal. Oli üks nooremaid KLO kaugesõidukapteneid.

 

 

Eduard Lepni 1883 - 1942

Kaugsõidukapten
Koidula talu /Hüüdnimi Koidula Edi

Gustav Kristenbrun 1880 - 1942

Kaugesõidukapten
Ässa talu / Hüüdnimi Ässa Kusti
Sündis 1880. Käsmu merekooli lõpetas 1901. Kaugesõidukapteni eksami sooritas 1907 Liibavi merekoolis. Abielus Ida Kristenbruniga neiuna Lepni, Joosti talust. Gustav Kristenbrun oli KLO üks juhtfiguure, tema sõna jäi KLO olulistes küsimustes alati viimaseks. Küüditati 1941. aastal Siberisse, kus suri 1942.

Kaugsõidukaptenid

Käsmu päritolu kaugsõidukaptenid.

Käsmu Merekool

Link Käsmu Merekooli 130. sünnipäeva tähistamisest

Lühike ülevaade merehariduse korraldusest Vene keisririigis ja hiljem Eesti Vabariigis
Koostanud Eerik Kaarend

Kuni 1867. aastani ei olnud Venemaal merekoolide kohta mingit seadust või valitsuse korraldust. Iga kool töötas omaette, nii nagu kooli ülalpidajad ja korraldajad ise heaks arvasid (Karl Larens).

Maia

Aurulaev „Maia“ ex „Scandia“. Mahutavus 1932 BRT, 1115 NRT, DWT 2900 T. Peamasina võimsus 1370 IHP. Ehitatud 1917 Chicagos. Oli oma aja kohta väga kiire laev. Kiirus keskmiselt 12 sõlme.  Osteti KLO poolt Taanist 1930. aasta esimesel poolel ja ristiti ümber „Maia“. Esimene Käsmu kapten enne Teist maailmasõda Gustav Kristenbrun, viimane pärast Jakob Lepni surma Vahemerel laeva I tüürimees Elmar Sandpank. Sõitis KLO aastad peamiselt Läänemere, Inglismaa ja Lääne-Euroopa sadamate vahet, talviti ka maapähklite veol Lääne-Aafrikast Euroopasse.

19. detsember 2012 Käsmu veebikaameras

0488.jpg

Sigrid

Minna

Maria

Aurulaev „Maria“ ex „Normandiet“,  „Gulfaxe“.

Linda

Lenna

Aurulaev „Lenna“ ex „Radium“. Ehitatud 1897 Inglismaal Westr Hartlepoolis. Mahutavus 1576, 2 BRT 903 NRT. Kandejõud DWT  2700 T. Masina võimsus 860 IHP. Osteti KLO poolt 1928, ristiti ümber „Lenna“. Esimene Käsmu kapten oli Gustav Pruun (Aadami Kusti), viimane kapten Karl Heinmaa  (Einman). Sõitis Eesti lipu all peamiselt Lännemere ja Inglise sdamate vahet, talvel ka süteveol Bristoli kanali ja Prantsusmaa vahet. A/l „Lenna“ hukkus 24. novembril 1938 Borkum Riffi lähedal orkaanis, teel metsalaadungiga Soomest Inglismaale.

Hildur

Hilda

Elna

Ella

Aurulaev „Ella“ ehitatud 1904 Taanis Helsingöris. Mahutavus 1522 BRT, 869, 34 NRT. Peamasina võimsus 800 IHP. DWT umbes 2650 T. Esimene KLO kapten Euard Lepni, viimane tema poeg Erich Lepni. Osteti 1937 KLO poolt. Sõitis Eesti lipu all peamiselt Läänemere ja Inglismaa sadamate vahet metsamaterjali, paberimassi ja süte veol. Eesti laevanduse natsionaliseerimisel 1940 läks N. Liidu lipu alla. Hukkus Tallinna evakueerimisel 28. augustil 1941 Juminda neeme juure Saksa miinitõkkes. Osa meeskonnast ja kapten Erich Lepni hukkusid.

Signe

Aurulaev „Signe“ ex „P. Madsen“.
Mahutavus 1806 BRT, 1053 NRT. Ehitatud 1924 Taanis Aalborgis. Osteti KLO poolt Taanist 1939. Esimene Käsmu kapten Rudolf Pahlberg. Oli Eesti laevanduse natsionaliseerimise ajal 1940. aastal merel. 
Ei tulnud lähimasse N. Liidu sadamasse, nagu oli käsk, vaid keeras otsa ringi ja sõitis USA-sse. Sõja ajal sõitis Ameerika vetes Hondurase lipu all, vahelduvalt mitme Ameerikasse saabunud Käsmu kapteni juhatusel. Nimetati ümber „Florida“. Lammutati 1968.

Nemrac

KLO Aurulaevad

Kasmu0113.jpg
Kasmu0112.jpg
Kasmu0111.jpg