Sisu

Sisu Link to edit content
Arius

Arius kuivatab purjeid. 1934. aastal ostis Pedassaare Kougi talu peremees kapten Rudolf Kuutmann /Kougi Ruudi/ Magnus Rommani (Altja küla Paarma talu) käest laeva "Aarius", millega sõitis 1940. aasta lõpuni. Vahepeal pani laevale mootori sisse ja ristis ta ümber "Virve"'ks. 1946. aastal seisis "Virve" veel Tallinna sadamas ja uputati hiljem vana kalasadama suhu kaitsemuuliks.

Jan Kaus Käsmu Meremuuseumis

22. jaanuaril kell 16 esitab kirjanik Jan Kaus Käsmu Meremuuseumis ilukirjanduslikke tekste ja tekstikatkeid, millest on aastate jooksul kujunenud isiklikud ettelugemislemmikud.

DSC_0125 2_HELE2.jpg
T.Warik asutatud 1911 sügisene püük TALLINNA KILUD

DSC_0086 2.JPG
DSC_0076 2.JPG
K.Heinmann & H.Mikker PRIIMA Tallinna kilu
DSC_0256.JPG
DSC_0210.JPG
DSC_0187.JPG
DSC_0174.JPG
H.Mikker TALLINNA KILUD
Lahemaa rannakülade mälumaastike projekt, II etapi välitööd ja intervjuude videod

Lahemaa rannakülades on SA Käsmu meremuuseumi ja MTÜ Juminda poolsaare seltsi eestvõtmisel käimas projekt: „Lahemaa rannakülade mälumaastikud““, mille raames koostatakse külade ajaloolised õiendid, kaardistatakse kultuuriloolised paigad, kogutakse elavat kohapärimust. Projekti "Lahemaa rahvuspargi rannakülade mälumaastikud" toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Kilukarbi kollektsioon

Liis Reieri loengusari "Piibliloost kunstis" - Jeesus Kristus

2.Jõulupühal koguneme kuulama ja vaatama Liis Reieri loengut Jeesus Kristuse elust abiks kunstiajaloos kujutatu. 

Liis Reieri loengusari "Piibliloost kunstis" - Maarja

Külade ajaloolis-kultuurilisi paiku käsitlev arutelukoosolek

Meremeeste Jõulupuu meisterdamine

Pakume traditsioonilist jõuluprogrammi lastele "Meremeeste Jõulupuu meisterdamine"

Liis Reier loengusari piibliloost kunstis "Iiob"

13. novembril kell 18:00 jätkub Liis Reieri loengusari "Piibliloost kunstis". Teemaks sel korral "IIOB". Andrei Hvostov lubas inimese ja Jumala teemat Tammsaare loomingu põhjal käsitleda, „Tõe ja õiguse“ aasta raames. Õpetaja Urmas Karileedilt saab küsida piiblilugude kohta täpsemalt ja külavanem Kristjan Altroff soovib lõpetuseks arutada pisut valdade ühinemise ja küla esindatusest uues vallas ... 

Olete oodatud!

Liis Reieri loengusari piibliloost kunstis "Juudit ja Olevernes"

Taas koguneme Käsmu Meremuuseumi, et läbi kunstiajaloo meistriteoste saada seletust piiblilugudest.

Seekord teemaks Juuditi ja Olovernes.

Muusikapäev

Liis Reieri loengusari "Piibliloost kunstis" - KUNINGATE AEG

Taas on põhjus koguneda muuseumi saalitoas, jätkub Liis Reieri loengusari "Piibliloost kunstis" teemaks - KUNINGATE AEG.

Inimeste meenutused loovad rannakülade mälumaastiku rikkuse

Anu Viita-Neuhaus
anu.viita-neuhaus(at)ajaleht.ee
Avaldatud 19. 08. 2016 Virumaa Teatajas
PDF-i leiad http://www.kasmu.ee/Postimees.pdf
Ajaloolised õiendid leiad http://kasmu.ee/et/content/lahemaa-rannak%C3%BClade-m%C3%A4lumaastike-pr...

Käsmu külakoosoleku video. Uus sadama plaan laual!

Kallid muuseumisõbrad!

Käsmu sadama saagale lisandus idee eestvedaja Heiti Hääle ülevaade Käsmu külakoosolekul. Kurb ja piinlik. Ühe mehe jonn, et oma laevale ehitada suur sadam. Demagoogia ja pooltõdede abil ideed läbi surudes kaotab mees oma autoriteeti eesti rahva seas, aga milleks?. Iga päev küsitakse muuseumis, kuidas sadam elab? Pean vastama ei veel, aga mõttes on "Tule jumal appi!"

Suvine tervitus Käsmu Meremuuseumist

Aarne Vaik kirjutas ühe pildiraamimise töökoja koduka tarbeks: “Oli see vist Tõnis.Vint, kes minu põlvkonnale seletas raami tähtsust kunstis. Lihtne on seda võrrelda kauni naisenäoga, seda tuleb ju raamida, et kõik see ilu esile tuleks ja me märkaksime seda. Mõnikord, kaasaja kunsti puhul on raami osa pildist juba 50%, aga veel arvestage seina ja ruumiolemusega.”

Eks muuseum on ka natuke nagu raam asjadele, mis moodustavad kollektsiooni. Muuseumitöötajate käes moodustavad nad terviku.

Laager 2016

2016 lastelaagri NOOR KALUR toimumisajad on:

I vahetus 13.06-17.06; II vahetus 27.06-1.07; III vahetus - 18.07-22.07; IV vahetus 1.08-05.08.

I vahetus on läbi, ilmselt oli meeldejäävam "Cumulus"purjeka retk Mohni saarele. Reedene võrkude nõudmine kinkis ka lestaõnne. 

Liis Reier loengusari piibliloost kunstis "Simpson ja Delila"

26. juunil kell 20:00 jätkub Liis Reieri loengusari "Piibliloost kunstis". Teemaks sel korral "Simpson ja Delila " Käsmu Meremuuseumi saalitoas. Kohvi ja teelaud küpsetistega saab olema kaetud.

"Piibliloost kunstis. Mooses"

Merelaulude kabaree

“Merelaulude kabaree” Meri on inimest inspireerinud sajandeid. Mereteemalisi laule on kirjutatud  erinevate rahvaste poolt, sest merel on kultuure ja rahvaid ühendav osa. Sellest lauldakse nii prantsuse šansoonis, soome tangos,  portugali fados, ameerika bluusis, napoli laulus kui kreeka zirtakis.  Lisaks lauludele on kabareelikus õhtus ka kaasakiskuvat merejuttu ning publikut haaravat tegevust. Vaata kawww.otsman.com 
Esinevad : Erkki Otsman (laul) ja Andranik Kechek (klaver)

Lahemaa rannakülade mälumaastike projekti külade ajaloolised õiendid

Muinasaeg Käsmu Meremuuseumi kogudes

Keskkonnaamet, muinsuskaitseamet ja Käsmu Meremuuseum kutsuvad Lahemaale muistseid maastikke ning inimesi tundma õppima. Laupäeval, 14. mail, oodatakse kõiki, kes huvitatud meie juurtest ning esiajaloost, harukordsele retkele mööda Lahemaa klindiserva ja rannamaastikke. Lahemaa rahvuspargi pärandmaastike saladusi avavad mitmed seda piirkonda uurinud inimesed  -  arheoloogia „grand old man“ Tanel Moora, arheoloogid Gurly Vedru, Ain Mäesalu, Anu Kivirüüt, Ulla kadakas, Indrek Jets, harrastajad  Dmitri Sutov ja Aarne Vaik.

Rannakultuuri päevad Käsmu meremuuseumis

Lahemaa Ökoturism

Lahemaa loodusretki korraldab MTÜ Lahemaa Õkoturism 

Kevadkontsert, pianist Sven Kullerkupp

Laupäeval, 19.märtsil 2016 toimus Käsmu Meremuuseumis selle aasta esimene kontsert. Kevadine päikesepaiste, fuajeeaknast avanev vaade merele ja pianist Sven Kullerkupu kevadkontsert oli kena algus alanud hooajale. Kuulajaid oli siitsamast Käsmust, aga ka Vihasoolt ja Kolga kandist. Tänavu on muuseumis rahvast käinud juba üle 400 külastaja, enam kui 30 riigist. Loodame, et kaunile kevadkontserdile järgneb tegus merekultuuri aasta, kust edaspidigi ei puudu muusika. 

Sven Kullerkupu kevadkontsert

Sven Kullerkupp on muuseumis sageli musitseerinud. Olete kõik oodatud ilusat klaverimuusikat nautima. Kavas on rocki-, beatmuusika-, jazzitöötlused Keith Jarretti stiilis.

Puidust risttoega raudankur

Vahemetsa talust pärit vana raudankur. 

Puitraamistuses klaasist võrguujuk Fockide märgiga

Eisma kandist pärinev Sagadi mõisniku märgiga klaas-võrguujuk.

Ankrupeli

Ankrupeli on leidnud Käsmus, meres ujudesTarmo Kõuts ja annetanud Käsmu meremuuseumile.

Tormilinnu mudel

Kapten Klauks oli Tormilinnu viimane kapten, tema valmistatud mudel on üks esimestest ostudest muuseumi tarbeks.

Valteri stend

Väike meenutus Käsmu küla ja Eesti auväärseimale meremehele Ahto Valterile, kes viis esimesena sini-must-valge ümber maailma. Siis alanud II maailmasõjapäevil oli laevale maalitud eesti lipuvärvidest ookeanidel sõiduks turvalisust ja abi. Eesti lipu all seilav laev ei olnud kedagi ründava poole alus. Ainus kes pikaks ajaks sõidu unustusse jätsid olid kodumaa eestlased, sest sõda oli Eesti sõjakeerisesse tömmanud ja alles 1971 astus Ahto Valteri jalg uuesti kodumaa pinnale.

Air Max 90 NS GPX Mid

Kuugloobus

Kuu-gloobus on endine Annikvere kooli õppevahend. Käsmu merekooli õppevahendid olid nii kuukaart kui kuugloobus. 

Aurulaev KAJAK

Kerge kuusepuust pink

Hämmastavalt kerge ja tugeva kuusepuust tehtud talupink on ostetud kollektsionäärilt Võsu Juhanilt.

Servamata lauast talupink

Talupink, üliraske ja kogukas. Ostetud kollektsionäär Võsu Juhanilt.

Klaasist võrguujukid

Värvilisest klaasist võrguujukid on ostetud erinevatest antikvariaatides. Käsitsi valmistatud, tsaariaegseid ujukeid tutvustab Aarne Vaik naljatledes, et neis on sees veel seda väärt tsaariaegset õhku.

Vene viikingilaeva mudel
Kaitse tõkisega ahing pika puust varrega

see ahing on sobiv angerjapüügiks. 

Haabjas, ühestpuust paat

See haabjas on Aarnel antikvarjaadi kaudu ostetud muuseumile 2010 sügisel. Tegu on 6,15 m pikkuse Läänemaa tüüpi haabjaga. Samalaadne alus oli kasutusel ka Lahemaa jõgedel või tuulevaiksel rannikumadalal ahingupüüki tehes. Haabjas on ühestpuust paat, tavaliselt haavapuust valmistatud. Käsmus meremuuseumi juures on haabjat korduvalt ehitatud, enam kui kuuel korral, ka suurüritustel Viikingipäevad ja ViruFolk on haabjategu tehtud. Üks siinõuel valmistatud haabjas on kodu leidnud endale Sagadi muuseumis.

Puustpeaga ahing varrega

Selle ahingu on muuseum saanud kollektsionäär Võsu Juhanilt. See on ainus Käsmu muuseumis olev puust peaga ahing.

Neljaharuline tragiankur

Neljaharuline tragiankur. Neid on kogus kaks teine neljaharuline on pöörduvate käppadega (patentankur), mille kinkis muuseumile kunstnik Einari Vene.