Aurulaev „Nemrac“ ex „Carmen“, ex p/l „Counti of Inverness“, mahutavus 1796 BRT, purjelaevana 1636 BRT. Ehitatud (1877 aastal, Glasgow´s) rauast kui neljamastiline täislaev. Purjetas Inglise lipu all peamiselt Inglismaa ja India või Austraalia liinil. Esimene Käsmu kapten oli Anton Altenbrun, viimane Eduard Kristenbrun. Laeva puuduseks oli nõrk aurumasin, kuigi kapten Altenbruni jutu järgi oli laeva „6 katelt“ - 2 aurukatelt pluss 4 purje, vaatamata sellele oli laeva kiiruseks 6 sõlme ja vastutuulega seisis maanurkade taga tormivarjus. Eesti lipu all sõitis „Nemrac“ peamiselt Soome sadamate ja Hulli sadamate vahet metsamaterjali veol, tagasi tuli enamjaolt söelast Briti idaranna sadamatest Tallinna. „Nemrac“ pani aluse KLO aurulaevade ajastule.
Laev müüdi inglise omanike poolt, olles 1899. aastal eelnevalt Inglismaal juba korra omanikku vahetanud, La Platas tormi poolt räsituna argentiinlastele. See juhtus aastal 1911, kusjuures uued omanikud kasutasid teda alul praamina, hiljem 1915. aastal taastati ta seal uuesti neljamastiliseks parklaevaks. Argentiinas anti talle nimeks Dora. 1916. aastal müüdi laev Prantsusmaale, kodusadamaks sai ta Bordeaux ja nimeks Carmen, mis oli sealse disponendi R. Boussac’i tütre nimi.Prantsuse omanikele meeldis laev niivõrd, et nad otsustasid selle ümber ehitada aurikuks. 1919. aastal paigaldati laeva aurumasinja katlad, järgmisel aastal viidi ümberehitus lõpule (300 IHP). Laev sai hea klassi: L. R. +100 A 1. Ümberehitus oli läinud maksma £ 78 000. Vaatamata kalliks läinud ümberehitusele müüdi vastne aurik 1923 . aastal Inglismaale viljakaupmeeste firmale H. Leetham & Sons, Liverpool, kes pöörasid laeva nime tagurpidi ja nimeks sai Nemrac. Viljakaupmeestele aga laev ei sobinud ja nad panid ta uuesti müüki. 1923. aasta detsembri alul osteti laev juba Nemrac’i-nimelisena rea kaptenite poolt Eestisse. Laeva omanikeks registreeriti A. Altenbrun, A. Tiedemann & I. Tannebaum, Käsmu. Alates 1931. aastast vormistati laev Käsmu Laevaomanike nimele, disponent Oskar Tiedemann.(11)(51)(52) Laev müüdi 1939. aasta detsembris itaallastele ja sai uueks nimeks Amicizia. Müügitehing toimus Stockholmis ja sinna jäi ka laev talvituma.(11)(51) Saksa ajaloolase Theodor Dorgeisti andmetel sattus Amicizia juba 1940. aasta aprillis sakslaste kätte, teenides 25.04 Aalvikis (Norras) kui miiniotsija (Minensucher) M 1. 30.07. oli laeva operaatoriks firma August Bolten, Wm. Miller’s Nachf,, Hamburg. Siis pidi laev olema juba sakslaste poolt konfiskeeritud ja sõitma Saksa lipu all. 9.09.1943 baseerus laev Memelis (Klaipeda) ja uputati veidi enne sõja lõppu Hamburgis.(50)
Viited: (11) Reinhart Schmeltzkopf, Estland zur See 1918-1940, Cuxhaven, 1996.
(50) http://warsailors.com/forum/read.php?1,4324,4453
(51) Käsmu Meremuuseum, Toimetised, nr. 4, 1999, lk. 28-30
Allikas: Eerik Kaarend, Jüri Vendla
| 1 of 13 | Järgmine > | Viimane >> | Tagasi galeriisse |