NOOR KALUR 2014
Käsmus toimus 16.-20. juunil lastelaager "Noor Kalur", mille läbiviimist toetas Käsmu Muuseumile lisaks ka Vihula vald, et oma valla lapsed saaksid laagris osaleda tasuta. Käsmu meremuuseum on korraldanud laste kalurilaagreid juba alates 2011. aastast. Laagris saavad osaleda eelkõige Lääne-Virumaal elavad 9-14 aastased lapsed. Rannaelanike elustiili tutvustav laager on hariva iseloomuga, emotsionaalseõppe vormis, korraga kuni 20 õpilasele kestvusega 5 päeva. Järjekorras neljanda kalurilaagri eesmärgiks oli tutvustada lastele tegutsemist merel ja rannas. Praktilise tegevuse kaudu tutvustati ka kalanduse ja merenduseajalugu, mereökoloogiat, tutvuti floora ja faunaga. Põhiliselt keskenduti kalapüügile, õpiti tundma kalapüügivahendite käsitlemist ja parandamist. Juunis toimunud laagri esimene päev möödus Käsmu järve ääres, kus õpiti õngepüüki. Kalapüügiteema oli Virko Sirkli tutvustada, alustati lihtsate vajaminevate sõlmede õppimisest, otsiti õngitsemiseks sobivat sööta ja tutvuti erinevate püügivahenditega. Oli palju sassiläinud tamiili aga vaatamata sellele oli tuju hea ja õngeotsa jäid esimesed kalad. Merele sai põlise purjetaja Kalev Essensoni juhendamisel. Oluliseks sai soe ja veekindel riietus, kummikud hakkasid kõigile meeldima. Ilmaolud olid õiges riietuses täiesti talutavad, kuigi oli vettekukkumist ja ootamatut rahesadu ei vähendanud see laagriliste entusiasmi. Vabatahtlik merepäästja, Andrus Aasmäe, jagas oma kogemusi ujuv-päästevahenditega ning tutvustas ohutustehnikat ja eneseabi merel. Muuseumi peremees Aarne Vaik rääkis endisaegse Käsmu küla eluolust. Muuseumi purjelaevanduse toa südames olev kaljas, ei jätnud kedagi ükskõikseks - see on kapten Gustav Kristenbruni ehitatud laevamudel oma pojale Hannesele mängimiseks ja õppimiseks. 6-aastane poiss sai mängides lihtsalt selgeks kuni 100 erinvat terminit ja teadmist purjelaevade ja purjetamise kohta. Imestust tekitasid vanaaegsed püügivahendid nagu ahingud ja hülgeõng, samuti vanaaegsed püügivõtted, mida tänapäeval enam ei kasutata. Mõistagi olid kaks meelistegevust - purjetamine ja kalapüük, aga igal lõunal valmistas laagri kokk Marko Martinson maitsva eine, mille toimetas piknikukohta vabatahtlik abiline Liis Reier. Laagri teine vahetus toimus 7.-11.juulil ja kolmas vahetus 11.-15. augustil. Loodame kõigi laagrilastega kohtuda ka järgmise aasta laagrites.