Käsmu küla kultuurilooline kaart

Peasakid

Prindi

Käsmu kapteniteküla on eesti-soome-rootsi külana eri aegadel nimetatud Kesemo ja Casperwiek. Esmakordselt on küla mainitud 1453.a. Esimene laev ehitati Käsmus 1697.a. Palmse parunile. Paate ja väiksemaid laevu on Käsmus ehitatud juba 200 aastat. Käsmu kujunes pisikesest kalurikülast 19. sajandi teisel poolel meremeeste külaks. Sel ajal osteti soola salakaubaveost saadud rahadega Soomest esimesed suuremad purjelaevad ja hakati neid ka kohapeal ehitama. 1891.a ehitati Käsmu esimene ookeani ületanud laev “Salme” ja majakas. Käsmu laht oli Põhja-Eesti laevade tähtsamaid talvitumiskohti, oli aastaid, kus Käsmu lahes talvitus 60-70 laeva. 1889. aastal korraldas Nikolai von Dellingshausen esimese kalapaatide regati Käsmu lahel.
Põhja-Eesti merenduse alustalad olid Käsmu kaptenitest vennad Joosep (1839-1917) ja Jakob (1846-1927) Kristenbrunid. 1884.a. asutati Käsmu Merekool, mis tegutses aastani 1931. Koolist käis läbi 1664 õpilast, neist 64 sõidukaptenit. Käsmu Merekooli kuulsamad lõpetajad on Vabadusristi kavalerid admiral Johannes Pitka, diplomaat Aleksander Varma, Eesti Vabariigi mereväe juhid Johannes Sandbank ja Joosep Pruun.
Esimese maailmasõja eel oli Käsmus 56 laeva. Igal suvel oli merel 150 inimest. 1923.a. asutati O/Ü Käsmu Laevaomanikud (KLO), millele kuulusid Eesti suurimad kaubalaevad.
Käsmu küla arengu suunajad olid maailmalinnu näinud meremehed ja külas suvitanud sajad kuulsused baltisaksa-, vene- ja eesti haritlaskonnast. Esimesesena avastas Käsmu suvituskohana kindral Nikolai von Dellingshausen. Ta rajas 1840.a. siia perekonna suvemõisa. Tema mälestuseks on rajatud kabel, mis on tuntud Kindrali kabeli nime all. Alates 19. sajandi keskpaigast on Käsmut külastanud terve plejaad kunstnikke, kirjanikke, ülikoolide õppejõude. Siin on olnud baltisakslasi, Peterburi ja Moskva intelligentsi, rääkimata nimekatest Eesti inimestest. Tuntud suvitajad: Edmund Russow, Anastassia Tsvetajeva, Peter Ustinov, Romulus Tiitus, Igor Vsevoloþski (maetud Käsmu), Nikolai Rakov, Ülo Vinter (maetud Käsmu), Arvo Pärt, Gustav Ernesaks jt.
Käsmu on meri, rannamännid, suured rändrahnud, kivikülvid ja valendavad kaptenimajad. Eesti merenduse üks kunagisi tähtsamaid keskusi põhjarannikul on tänase matkaja lemmikpaik, kirjanike ja kunstnike suvitusküla. Käsmu kosutab hinge ja annab jõudu. Käsmu ajalooga on võimalik lähemalt tutvuda Käsmu Meremuuseumis, mille on oma erakogu baasil loonud ühe Käsmu meremeeste suguvõsa järeltulija Aarne Vaik.

Kultuurilooline Käsmu küla kaart

Kultuurilooline kaart, Käsmu küla
Allikas: 
Aarne Vaigu erakogu, kujundanud: Triin Saks

NUMBRID KAARDIL

1) Õnnekivi hunnik algse asupaigaga Palganeemel. Esimese kivi olevat pannud Palganeemele 17.sajandil Rootsi kuningas Karl XI Gustav oma merehädast pääsemise märgiks. Palganeeme õnnekivihunnik lõhuti 1940.a. ja taastati 1973.a. Vana Jüri otsa.

2) Sepa talu – Eesti merelaevanduse algus ja lõpp. Talus on elanud kaks Eesti merenduse ajalugu mõjutanud meest: Jakob Kristenbrun (1846-1927) ja Oskar Tiedemann (1874-1963). Praegu tegutseb siin Lainela puhkeküla.

3) Sepa ninasel oli Sepa talu laevaehitusplats. Joosep Kristenbrun (1839-1917) lasi seal ehitada laevad: ''Salme'' (1891), ''Julia'' (1899), ''Hermiine'' (1900), ''Liisa'' (1901), ''Kristenbrun'' (1902), ''Anette'' (1912). Rannakivile on kinnitatud plaat nende laevade nimedega. Ninasel on vee all peidus ka Karl XII aegne sadamamuul. Sepa talus on oma nooruse veetnud Käsmu merekooli õpetaja Rudolf Valteri neli poega Kõu, Jarilo, Uku ja Ahto, tulevased meremehed. 1930-1944 sõitsid nad mitmel korral üle Atlandi. Ahto Valter tegi esimese ümbermaailmareisi Eesti lipu all aastatel 1938-1940 laevaga “Ahto”. Laev oli ehitatud Saaremaal. Reis New-Yorgist New-Yorki vältas 18 kuud.

4) Majas on lapsepõlves ja ülikoolipäevil suvitanud helilooja Arvo Pärt.

5) Helilooja Ülo Vinteri kodu.

6) Rahvamaja. Ehitatud 1918.a. Käsmu Kaubalaevastiku meremeeste poolt seltsimajaks.

7) Kapten Eduard Kristenbruni elumaja, mis algselt oli ehitatud merekooli direktori majaks. Praegu on siin Eesti Kirjanike Liidu loomemaja.

8) 1887. a ehitatud Käsmu Merekooli hoone. 1887-1918 töötas siin merekool. Praegu kuulub maja Tallinkile

9) 1872 ehitati tsaariaegne piirivalvekordon. Alates 1918. a kuni sulgemiseni 1931. a tegutses selles hoones merekool. Nõukogude ajal oli siin taas piirivalvekordon. 1993. aastast on majas Käsmu Meremuuseum

10) Käsmu majakas ehk tulepaak, ehitati külarahva annetustega aastal 1891. Riigi majakate registrisse kanti see aastal 1893. See ehitati Käsmu merekooli initsiatiivil, et sügisel oleks laevadel lihtsam oma kodusadamasse sõita.

11) Kaevu valgamas ehitas Jakob Suksdorf (1849-1918) kolm laeva ''Polaris'' (1898), ''Egmont'' (1899), ''Agina'' (1900)

12) Paalbergide maja. Siin elas laevaomanik ja kapten Rudolf Pahlberg. Hara küla rannas 1922. a ehitatud neljamastiline barkantiin “Tormilind”, mille osanikuks ja esimeseks kapteniks ta oli, äratas oma iluga tähelepanu igas sadamas ja teda peetakse tänini üheks kaunimaks Eestis ehitatud purjelaevaks. Rudolfi poeg Harry Paalberg põgenes 1945. aastal nõukogude okupatsiooni eest Rootsist Ameerikasse Norfolki, seilates 70-aastasel jahil “Erma” üle 8000 meremiili. Sellest teekonnast avaldas Voldemar Veedam 1952. a raamatu “Sailing to freedom”, “Purjetamine vabadusse”, mis kujunes omal ajal bestselleriks ja tõlgiti 22 keelde. Eesti keeles ilmus ta 1998 aastal

13) 1846 ehitati Kindrali kabel kindral Nikolai von Dellingshauseni mälestuseks.

14) Surnuaial Tiedemanni perekonna hauaplatsil on üks Eesti kauneimaid hauamonumente, Juhan Raudsepa “Signe”. Surnuaial on muuhulgas 25 Käsmu kapteni hauad.

15) Käsmu pritsikuur

16) 1863.-1864. a ehitatud Käsmu kabel, mille uhkuseks on Tallinnast Rootsi-Mihkli kirikust pärinev eesti vanimaid oreleid. Orel on ehitatud tõenäoliselt orelimeister Johann Andreas Steini poolt 18. sajandi lõpus.

17) Tõnikse talu. Jakob Kaskni ehitas talu all laevaehitusplatsil Käsmu esimesed laevad: kahemastilise kaljase ''Aleksander'' (1890) ja ''Julius'' (1890). Tõnikse talus alustas 1884. aastal tööd Käsmu merekool.

18) Otsa talumaja. Päästekomitee liige Jüri Vilms läks siit 1918. aastal pärast Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ja sakslaste okupatsiooni Eesti esindajana diplomaatilisele missioonile Soome.