Kel huvi kaasa elada siis Tallinnast toob kohale Looduse Omnibuss.
Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 15:00.
Info ja registreerimine: Jaan Riis 56476297 või retked@looduseomnibuss.ee

Inimeste saadetud mõtted leiad artikli lõpust!

Muuseum lõi Facebooki ürituse "Kas Käsmu muuseumi rannale tsitadell?", et paremini organiseerida 10. veebruaril 2016 Võsul toimuva avaliku arutelu külastust!

Palume, et saadaksite oma arvamuse kaasamõtlemiseks mailiga Käsmu Meremuuseumisse muuseum@kasmu.ee ja detailplaneeringu tellija esindajale Vihula vallavanemale Annes Naanile annes.naan@vihula.ee ning Käsmu Meremuuseumi maa ja majaomanikule Kultuuriministeeriumile min@kul.ee!

Siia lehele koondame kõik talgutega seonduva. Leht on modereeritav, vihakõnesid ei avalda.

Käsmu Meremuuseum algatas mõttetalgud 15. jaanuaril 2016.

Inglise keelne pöördumine

10. veebruaril 2016 ilmub siia aknasse otseülekande pilt:

Segastel asjaoludel on jõudnud meie ette järjekordne sadama eskiisprojekt. Katsume nüüd leida üheskoos tee, kuidas jääks ellu Käsmu oma endises headuses - meri, rand, kivid ja mets. Lisaks loodusele peaks säilima ka inimväärne keskkond külale ja üks Eesti visiitkaarte maailmale.

Laual on kaks sadama eskiisprojekti. Üks Vihula valla ja MTÜ Majaka Sadam poolt pakutav nahhaalne eskiisprojekt on siin, mille avalik väljapanek toimub 26.01.2016-09.02.2016 Vihula vallamajas. Samalaadset eskiisi esitatakse kolmandat korda. Lähemalt võib lugeda http://www.vihula.ee/kasmu-sadama-dp.

Krundi kasutamise tingimuste tabel:
Arhitektuurinõuded: Olulisemad arhitektuurinõuded on: - Uued hooned peavad olema kaasaegse vormikeelega ja kõrge arhitektuurse tasemega. - Hooned peavad sobima kontaktvööndi hoonestusega. - Vältida tuleb ajaloolise hoonestuse kopeerimist. - Katuse tüüp - viilkatus (Merekooli 3 ja paadikuur kaldega 0-45 kraadi ning sadamahoone ja võrgukuurid 0-20 kraadi (kaarkatused keelatud). Välisviimistlus - puit, ristkihtpuit, naturaalse viimistlusega plekk, krohv, kivi. - Piirdeaed - puidust või looduskivist kuni 1,2 m kõrgune miljöösse sobiv piire.  - Keelatud ehitusmaterjalid on palk, imiteerivad ehitusmaterjalid, profiilplekk, plastvooder, plastaknad. - Olemasoleval hoonel krundil nr 5 on lubatud välja ehitada pööningukorrus. 

Miks nahhaalne? Seda, erinevaid Käsmu olusi ja Lahemaa seaduseid ning arengukavasid eiravat planeeringut on üritatud läbi suruda juba aastast 2011. Küsimus pole mitte sadama keelustamises, vaid planeeringu mastaapides. Vahe on nagu suure kaubanduskeskuse ja miljöösse sobiva väikepoe vahel. Käsmusse tullakse ja tahetakse tulla sellepärast, et ta on Käsmu, mitte seepärast, et siin on suur ja moodne sadam. Sellest järjekindel mittehoolimine ongi nahhaalsus. 

Alternatiiviks pakub Käsmu Meremuuseum koos rannakaluritega oma nägemuse sadama arengust, mida esitlesime juba eelmise eskiislahenduse arutelu ajal vallale veebruaris 2015. 

Veebruaris 2015 Käsmu Meremuuseumi poolt tehtud voldik.

Säilitagem Käsmus turvaline ja inimlik keskkond!

Loomulikult on Käsmu Meremuuseumi asutaja Aarne Vaigu arvates Käsmu külale ja muuseumile sobilikum kalurite poolt pakutav miljööd säilitav sadam. 

Lugupeetud sõbrad ja kaasamõtlejad, palume teil kujundada antud teemal oma seisukoht. Kui teil on küsimusi Käsmu Meremuuseumile, helistage Aarne Vaigu mobiilile +372 5297135.

Palume, et saadaksite oma arvamuse kaasamõtlemiseks mailiga Käsmu Meremuuseumisse muuseum@kasmu.ee ja detailplaneeringu tellija esindajale Vihula vallavanemale Annes Naanile annes.naan@vihula.ee ning Käsmu Meremuuseumi maa ja majaomanikule Kultuuriministeeriumile min@kul.ee.

Mõttetalgutele laekunud arvamused leiate siit lehelt.

Ootame Teid kaasa rääkima Käsmu tuleviku teemadel ning kindlasti ka kolmapäeval, 10. veebruaril. 2016 kell 17:00 Võsu Rannaklubis, 1 korruse saalis detailplaneeringu avalikul arutelul.

Soovin, et meieni jõudnud eskiisprojekt ei osutuks Käsmu arengupiduriks, soovin, et Käsmu tekiks HEA väikesadam, aga igal talul saaks olema ka oma lautrikoht koos võrgukuuriga ja turistikohaga.

Aarne Vaik
Käsmu Meremuuseum

Amid rather murky circumstances, the next draft design project for Käsmu Harbour is now before us. Now, we’re doing our best to together find a way for Käsmu to survive in all its splendour – sea, shore, stones, and forest. In addition to natural beauty, a liveable environment should be preserved for the village and one of Estonia’s greatest treasures to show the world.

Two drafts are on the table. One, an impudent project proposed by Vihula Parish and NPO Majaka Sadam, is attached here as a PDF file – its public display will run from 26 January through 9 February 2016 at the Vihula Parish Government Building. This is the third time an almost identical draft project has been submitted. (Read more: http://www.vihula.ee/kasmu-sadama-dp)

Why is the project impudent? Attempts have been made already since 2011 to pass it, despite the fact that the plans flout the laws of Lahemaa National Park as well as development schedules. The issue here is not about banning a harbour, but rather the project’s scale. It’s like the difference between a large shopping centre and a small shop that fits the milieu. Guests come and want to come to Käsmu because it’s exactly that – not because it hosts a bustling, modern harbour. This dogged lack of care for valued local conditions is exactly what we mean by impudent.

An alternative has been proposed by the Käsmu Maritime Museum together with coastal fishermen: it is our own vision of the harbour’s development, which we presented to the Parish during discussions over the last draft solution in February 2015. (Read more: http://tinyurl.com/hw9jb3a)

Naturally, Käsmu Maritime Museum founder Aarne Vaik believes the solution proposed by local fishermen, which skilfully preserves the harbour’s milieu, is the most suitable choice for the village and the Museum.

Friends and sympathisers: we ask you to form your own opinions on this issue. If you have questions for the Käsmu Maritime Museum, please do not hesitate to call Aarne Vaik directly at +372 5297135.

We'd ask that you send your constructive opinions to the Käsmu Maritime Museum by e-mail at muuseum@kasmu.ee, to Vihula Parish Elder Annes Naan (representing the commissioner of the design plan) at annes.naan@vihula.ee, and to the Ministry of Culture of the Republic of Estonia (owner of the Maritime Museum’s property and building) at min@kul.ee.

You can find opinions that have been submitted to our brainstorming on the Käsmu Maritime Museum’s web page: http://tinyurl.com/hr8xtkw

We welcome your contributions concerning Käsmu’s future, and also urge you to attend the official public discussion of the detailed design plan, to be held at 17:00 on 10 February 2016 at the Võsu Rannaklubi (1^st floor auditorium).

I’d like the draft project to not stand as an obstacle to Käsmu’s development. I’d like Käsmu to be home to a GOOD small harbour, but for each property in the village to also have its own landing for fishing boats, along with a shed for drying nets and a tourist-information point.

Aarne Vaik

Saabunud mõtted

12. veebruar 2016

Tõnu Meltsas: Mul on tuliselt kahju et  tervislikel põhjustel  ei saanud  füüsiliselt osaleda Käsmu nn.sadama ehitusalasel arutelul. Püüan siis koduse laua taga väljendada oma mõtteid. Esmaselt peaks määrama sadama kasutajate s,o, ujuvvahendite arvu  ja nende mõõtmed. Pole ju mõtet sõude või mootorpaadi varjupaigaks 3-4 meetri sügavusega sadamat rajada. Teiseks peaks määrama kasutusperioodi (kas suvekuud või aastaringne). Edasi on oluline ujuvvahendite remondibaas kas vajalik kraanad ja teised tõstukid või käib paadiomaniku jõud üle paadist. Tuleb mõelda ka ujuvvahendite varustuse ja remontmaterjali hoiukohtadele.,samuti ka jäätmete hoiustuskohad ja küttevõtu kohad. Kindlaks määrata  finantsallikad. Kui vaadata sadama nn.muuli skeemi,siis see planeritaks ehitada  ka sinna kust tuul ei tekita lainetust.Tasuks muidugi uurida nn,tuulte roosi.Need oleks esmased mõtted. Kui just sadam ei kavatse vastu võtta ookeaani laevu,siis peaks piisama vanaaegsete lautrikohtade eeskujul  rajatud paatide seisukohtade rajamisest. Sadama kaitsmiseks piisaks ka kärgkastidest! Parimate soovidega Tõnu Meltsas (veetranspordi ja sadamamajanduse insener). 

Marianna Older: Tere! Kahjuks polnud võimalik arutelul kohapeal osaleda, kuulasin ja vaatasin hiljem. Mulje on selline, et asjast, ehk sellest, mis tegelikult takistab sadama kavandamist, ei räägitud , aga nagu ikka mõjutab meie elu just see, mis on varjatud ja nähtava taga olev. Ei tahetud alul isegi kahest variandist rääkida. Kuna võin vaid oletada, siis tundub, et olulised on just need omandisuhted ja pääsuvõimalus merele ja see, kes millest on kõige selle juures huvitatud.
-  Kindlasti tuleks ilmsiks teha kõik see, mis võimaldaks rahuldada mingi väiksema ringi huvisid. Oluline oleks, et pääs merele jääk kõigile kohalikele soovijatele ja kindlasti Meremuuseumile. Ühesõnaga- omandisuhted ja vastutus ( kes haldab sadamat ja kui see ennast ära ei tasu ja kes hooldab jne.
- Kuidas on võimalik alustada planeerimist, kui idee on sedavõrd üldine? Ka planeerimise puhul peaks olema selge, milline on reaalne vajadus ja mille järele.Millele on tuginetud, kui on leitud arv 50 või 70 paadikohta? Kohtade arv peaks olema põhjendatud. Viitan siinkohal, et projekteerijad ja vallavanem mainisid tormidest jms. rääkides, et juulikuus torme pole ja hiljem pole sadam kasutuses jne. Kas siis paariks kuuks on vajalik selline arv sadamakohti?
- Muret teeb jutt, et Meremuuseum võiks vähemalt 10 aastat veel olla...
Mis järjepidevusest ja pärandihoidmisest siin siis jutt on- kuigi Meremuuseum võlgneb oma olemasolu A. Vaigule, oleks tänamatu seda mitte edasi hoida ja arendada. See on nii ajalugu kui tulevik. Praegu on seda kenasti osatud siduda ja enda eest räägib see, kui meelsasti seda paika külastatakse. - Alustama peaks ikka idee täpsustamisest - siis selgub vajadus, sellest tulenevalt suurus (esialgu orienteeruv) ja paiknemine ja muud vajalikud hooned.
- Eve Kase sõnavõtust ilmnes, kui pealiskaudne on olnud kohalike vajaduste uurimine. Olen hariduselt arhitekt ja eelnevast kogemusest võin väita, et hiljem on keerulisem leida sellistele ehitistele ( "universaalsetele") kasutust. 
- Kindlasti tooks edu vaid koostöö, aga nende vahel, kes tõesti soovivad omakasupüüdmatult leida selle piirkonna jaoks paremat lahendust ja kindlasti on vaja kaasata ka asjatundjaid.
- Ei saa lähtuda emotsionaalsetest sõnavõttudest, kus üks inimene väidab, et jahtidega tulijaid oleks palju,kuna ta ise seda teeks jne.
- idee peaks olema seotud kogu piirkonna arengukavaga - kui selline olemas on.
-  hääd tahet leida objektiivne lähenemine ja lahendus!
Lugupidamisega ja hääd soovides

Aleksander Laane: Käsmu sadama detailplaneeringu arutelu oli kõike muud kui igav. Vastuolu seisnes allakirjutanu arvates üsna tavalises asjas. Üks pool arvajaid, sh varsti ühineva valla juhid, perek. Hääl jt tahavad ehitada formaalselt väikesadama kirja minevat asja, mis tegelikult pole aga kuigi väike - 60-70 aluse kohta. Ka pildilt ei paista see asi kuigi väike. Teine seltskond ütleb, et ehitame pealegi sadama, aga teeme selle mõistusepärase suurusega - ehk enam-vähem sellises suuruses, nagu praegu on. 
Et mitte väga detailseks minna - sest siis võib kirjutama jäädagi - esitasin koosolekul lühidalt oma küsimuse ja ettepanekud, mida siinkohal veidi täiendan. 
1. Vaba rand, puhas meri, kalad selle sees ja linnud selle kohal puhtas õhus on meie ühisvara. Sadam tungib ühisvarasse ja haarab sellest jupi. Mis tähendab, et see tegevus peab olema hästi põhjendatud. Kas ja millega on põhjendatud 60-70 alusekoha rajamine, kui Vergi ja mõnigi sadam seisab tühjana? Ehk piisaks 25 või 30 kohast? Avalikult ma sellele küsimusele vastust ei saanud, aga kuluaarivestluses väideti, et huvilised u 40 koha osas on olemas. 
2.Selliste vaidluste lahendamiseks on olemas igivana, demokraatlik ja euroopalik moodus - siduva tulemusega rahvahääletus. Küsimus, kas inimesed pooldavad väikest või suuremat sadamat, pannakse Käsmu poolsaare maa-ja majaomanike ning sissekirjutatute hääletusele. Kättesaadav peab olema info, kui suur on siduva lepingu sõlminute arv, kes siis pärast tõesti oma paadi või jahi Käsmu sadamasse panevad; kui palju maksab väiksem ja suurem lahendus jne. Küsimuse väljahõikamise ja info andmise ning hääletamise vahele peab jääma vähemalt 3-4 kuud arutelude jaoks. Tulemus on vallale siduv - st vald aktsepteerib tulemust tingimusteta. 
3. Sadama rajamiseks moodustatakse tulundusühistu valla ja kõigi huviliste, sh aluseomanike osavõtul, kelle kanda jääb ka mingi arvestatav osa sadama maksumuse katmisest. Igal osanikul on üks hääl sõltumata sissepandud raha jm vara hulgast - see väldib suurema tõenäosusega korruptsiooni jm kuritarvitusi. Ehk võtaks isegi osa, kuigi pole paadiomanik. 
Aleksander Laane, Käsmu suvitaja aastast 1971. 
Selgituseks veel niipalju, et Rohelised on otsedemokraatia sisseviimise edendajad Eestis.

11. veebruar 2016

Toivo Orgusaar:  Arvamus Osalenud 10.veebruaril 2016 toimunud "rahvakogunemisel Käsmu sadama kavandamise teemal" jäi järgmine mulje ja tekkisid ka individuaalsed  järeldused ning kahtlused:
1.Käsmu piirkonna kalavarude ärakasutamiseks on vaja piirkonna rannakalurite baseerumiseks väikest sadamat, mis täidaks järgmisi funktsioone:
1.1. Kohalike (sadamate juurde registreerunud) kalurite ja harrastuskalastajate kuni  paarikümne kalapaadi ning miks ka mitte mõne meritsi tulnud külastaja väikejahi-kaatri ohutu hoidmine püügiperioodil ja talvisel püügivälisel ajal ning püügivarustuse aastaringseks hoidmiseks individuaalsed ruumid.
1.2. Kala maaletoomise ja esmakäitlemiseks vajalike nõuete tagamine.
1.3. Ruum, kus kalurid saaksid säilitada, akumuleerida (oma) paari päeva jooksul  püütud ja müügiks ettenähtut kala.
1.4. Ruum, kus riiklikud järelvalveorganid võiksid formuleerida ja vormistada oma tähelepanekuid ning kalurid kasutada internetiühendust.

2. Nõupidamisel väljapakutud kavand oli ülevaatlikult atraktiivne olukorraga vähest ülevaadet omavatele kuulajatele - lausa "paradiis" kalapüügi- ja meresõiduhuvilistele. Tegelikke probleeme paremini tundvatele kohalikele elanikele aga jagus jätkuvalt probleemseid küsimusi.

3. Iga projekti esmane probleem on selle rahastus. (ettevõtmine võib ju olla kaunis,  aga kes seda rahastab?), seda aspekti aga nõupidamise korraldajad igati vältisid. Isegi mingeid maksumuse suurusjärke ei oldud valmis välja pakkuma.

4. Kohalolijaid püüti veenda, et ettevõtmisest huvitatud pool on vald ja kogu ettevõtmine on ranna huvides. Aga siiski jäid vastuseta küsimused:
4.1. Kas kohalikul kogukonnal on siiski võimalusi olukorda jätkuvalt oma kontrolli all hoida, või vähemalt küla huvides sadama edasisel arendamisel kaasa rääkida?
4.2. Mida teeb vald siis, kui finantseerimisprobleemide tõttu projekt seiskub? raha on juba sellesse pandud, maa eraldatud - "pankrott?"
4.3. Finantseeria paneb pankrotipesale aia ümber?! (kellele lasub edasine vastutus!?).

5. Vähegi kompetentne kõrvalseisja võib tõdeda, et vallal endal vahendid puuduvad ja ta võib ainult "heauskselt" usaldada oma "partnereid-rahastajaid", kellele määratud juuriidiliselt nõuetekohased garantiid on küsitavad.

6. KÄSMU KÜLA  jätkusuutlik atraktiivsus võib muutuda  küsitavaks, sest puudub kindlus, et ligipääs siia rahvast tõmbavale rannale säilib?

7. "Käsmu sadam" võiks  koos Käsmu Meremuuseumiga kujuneda kalandusliku kutsesuunitluse keskuseks, kus professionaalselt tegutsetakse "kalurite järelkasvuga".

Kuna eelnevad küsimused on jätkuvalt vastusteta, ei saa kohalikud elanikud Käsmu sadama kalanduslikke perspektiive hinnata.

Toivo Orgusaar
Diplomeeritud kalandusinsener
Soome lahe piirkonna kalandusvolinik 1962 -1965
Eesti Kalurite Liidu  tegevjuht 1995. -2007 .a.
Kalurite kutsekomisjoni esimees 1997.a. -tänaseni

10.veebruar 2016

Ene Maetalu:  ... olen oma noorusaegadest alates kuni praeguste aastateni viibinud palju KÄSMUS, tean hästi rannajoont  -  iga kivi ja männipuud kuni Võsuni... Olen külastanud Käsmu Meremuusiumi alles äsja avatuna ning olen ka sagedane külaline olnud edaspidi. Armastatumaks paigaks on  Käsmu jäänud  siiani,säilitades loodust ja eestlastele omast talupojalikku joont., s.t eksisteerib kaluriküla elu. Käsmule võiks ring ümber tõmmata ja nimetada Kaluriküla Muuseumiks  -  mis  tõmbaks  ligi  palju  turiste !  Külarahvalt olen kuulnud, et tsitadelli Käsmu ehitamise soov ja ettepanrk on tulnud vendadelt  HÄÄL-id. See on ärimeestele hea ja tasuv äriidee, kuid see EI sobi KÄSMU rahulikku külaellu....   see hävitab k ü l a e l u! Muidu võib juhtuda nagu Eismal, kus külavanem ja riik aitasid kaasa erasadama  tekkele....ja  suvilaomanikel puudub nüüd võimalus randa minna !? Tsitadell võiks ehitada VÕSULE, (lammutatud sanatooriumi asemele). Minu toetus antud  küsimuses kuulub Käsmu  Meremuuseumile. Lugupidamisega    Ene  Mäetalu

9. veebruar 2016 

Ühispöördumine: Oleme Käsmu sadama detailplaneeringu uue eskiislahenduse kohta ühistel seisukohtadel järgnevas:

1. Uus jahisadamaeskiis ei erine mahtudelt, vormikeelelt ja suhtumiselt eelmistest Käsmu Sadama DP eskiisidest. Vihula valla pakutud sadamaeskiis on olulise ruumilise mõjuga kogu Käsmu külale, rikkudes kaitsealal hinnatud ja kaitstud väärtused.
a. Sobimatus suuruses jahisadama idee vastu kogusid Käsmu inimesed 98 allkirja.
b. Väited, et eskiisil on seadustest tulenevaga arvestatud ning vastuolud puuduvad, pole usutav. Planeeringuala on riikliku tähtsusega väärtuslik maastikuala Lahemaa Rahvuspargis; Natuura 2000 kaitseala; Euroopa Rohevöö ala; alal on 1 looduskaitse- ja 2 muinsuskaitse  objekti  ja nende kaitsevööndid; Muinsuskaitse eritingimused; Maakonna teemaplaneeringu keskkonnatingimused; Ajalooline küla tuumikala on kompleksne militaarkultuuri ja pärandkultuurimaastik; Veekaitsevöönd; Ehituskeeluvöönd; paraku kehtivad ka loodusseadused. Merendusspetsialistide hoiatus on, et meri lõhub sellise sadma ja  merekaldad vähemalt 200- 300 m ulatuses! Kus on usutavad uurimused keskkonnamõjude ja merendusspetside hinnangud?
c. Viinistu jaVergi jahisadamate vaheline kaugus on umbes15 meremiili, Käsmu lahes on uus Võsu sadam. Aastaid on olnud piirkonnas kesine  jahisadamate täituvus. Viinistul ja Vergi sadamates teenindatakse hooajal ainult paar jahti päevas. „Tallinna, „Kalevi“ Jahtklubi“ suuruse jahisadama rajamine Käsmu, mida saaks igapäevaselt külastada üle 61 jahi pole otstarbekas.
d. Käsmu suuruse küla puhul on eksitav nimetada eskiisi väikesadama või väike jahisadama arenduseks, pigem on antud planeering seda Loksa või Kunda suuruste linnade jaoks.
e. Jahisadam on planeeritud valesse kohta, teenindusmaa maismaal ei ole piisav.
f. Dominantsed sadamarajatised vees, sadamahooned, tankla ja kraana pole vajalikud. Kalurid ei vaja pakutud „veealuseid“ võrgukuure. Planeeritav rajatis on muinsuskaitse eritingimusi eirav, Käsmu puhkekülale olemuselt sobimatu.
g. Lahemaa Kaitsekorralduskava lubab ehitada rannaäärde miljöösse sobivaid paadikuure ja lautrikohti, säilitamaks küla traditsioonilisi ehitustavasid.
h. Matkarada (Lemeti kivi-Käsmu tuletorn- Lainela) peab olema avalik ala, traditsiooniliste loodusvaadete ja rannakividega. Eskiisil esitatu lõhub kaitsealused vaated ja vaatekoridorid maalt ja merelt.
i. Käsmu on üks Eesti visiitkaarte maailmas, mida ei tohi ohverdada põhjendamata asjaoludel planeeritava ning laadilt sobimatute sadamarajatiste nimel. Lahemaa Rahvuspark on Eesti üks külastatavamaid turismiobjekte Tallinna vanalinna kõrval.
j. Mereohutus ei ole planeeringuga tagatud, veetaseme tõusu ei ole arvestatud.  Üleujutusohtlikud rajatised ohustavad inimese tervist, vara, keskkonda ja kultuuripärandit.
k. Vihula valla pakutud plaan on teha maadevahetus ja muuta kruntide piire. Vallal ja sadama arendajal, MTÜ Käsmu Majaka Sadamal jahisadama rajamiseks maad ei ole. Vald kaupleb muinsuskaitse aluse Käsmu majakaga. Sooviks on saada mereäärne krunt, mis annaks kolmandale osapoolele õiguse siin jahisadamat arendada. Kogeme Vihula valla kestvat sihikindlat toetust ühe huvigrupi tahtele. Tasub meelde tuletada, et pärast haldusreformi 2017 Vihula valda ei ole, seega ei ole ka vastutajat. Vihula valla juhtide poolt on laual avaliku huvi eirav eskiis.
l. Eskiis eirab Käsmu Meremuuseumi huve planeeringualal. Muuseum kaotab jahisadama arenduses ajaloolise laevaehitusplatsi, jäljeõppeplatsi, turvalise lasteprogrammide ja õpitubade ala. Ala on muuseumihoone sihtkaitsevööndis. Laevaehitusplatsile transpordimaa planeerimine on kiuslik arendus ja kahjustab rentnike huve. Muuseumi laevad (7 tk) kaotavad kodu, pääsu merele, neid pole kuskil hoida.

2. Toetame hetkel reaalselt eksisteerivas suuruses paadisadama ideed. Idee on Käsmu kalurite, muuseumi ja külaelanike intsiatiivgrupi poolt tutvustatud Vihula vallavanemale veebruaris 2015 ja saanud avalikkusele tutvustatud juunis 2015. Ideed toetab enam kui 650 muuseumi sõpra.
a. Kogukonna pakutav sadam on avaliku ruumi väärtusi kaitsev ja säilitav kontseptsioon. Tagab vajadused muuseumialustele, kaluripaatidele, hobipaatidele ja paarile jahile  ning on muuseumitegevusi ja laevaehitust arvestav. Suuremaid aluseid 13-17 m saab panna turvaliselt poile.
b. Turismihuvi on külastada kaunist Käsmu mere randa. Nautida traditsioonilisi vaateid maalt ja merelt. Lemeti kivi, laevaehitusplats, majakas, vaatetorn, hirvekuju, mälestuskivi, jäljeõppeplats on turismiobjektid.
c. Külakogukond on kasutada ala ka jaanituleplatsina.

Arendajate väide nagu kavandatav jahisadam kannaks muuseumi, kalurite, suvitajate ja kohalike huve on vale. Nõuame Käsmu jaoks suure jahisadama planeerimise lõpetamist ning avatud arutelu, millel osaleksid oma ala spetsialistid ja tegelikud huvigruppide esindajad. Valla esitatud eskiisid on seni külvanud tüli ja segadust osapoolte vahele.

Maakonnaplaneeringus on Käsmu sadam liigitatud väikeseks kalurisadamaks ja tähtsustatakse kaitsealuste väärtuste igakülgset hoidmist ja säilitamist.

Allakirjutanud: Lembo Pikamäe (OÜ Käsmu Kala kalur, MTÜ Käsmu Lahe Kalur); Hannes Männik (MTÜ Käsmu Lahe Kalur, MTÜ Käsmu Külaselts); Mati Vihur (MTÜ Käsmu Lahe Kalur); Virko Sirkel (MTÜ Käsmu Lahe Kalur); Aarne Vaik ( SA Käsmu Meremuuseum nõukogu esimees, MTÜ Käsmu Lahe Kalur, ELKS auliige); Haivo Laulik (MTÜ Käsmu Vabatahtlik Merepääste; MTÜ Käsmu Külaselts); Tiina Laulik (MTÜ Käsmu Vabatahtlik Merepääste; MTÜ Käsmu Külaselts); Martin Laulik (20 aastase staažiga Käsmu purjelaudur); Indrek Kristenprun (Piirinaaber, baar „Prunniait“), Alan Senkel (Käsmu Laevaomanike Selts); Triin Saks (SA Käsmu Meremuuseum juhatuse liige); Vello Mäss (SA Käsmu Meremuuseum nõukogu liige; Rein Raud (SA Käsmu Meremuuseum nõukogu liige); Anti Puusepp (SA Käsmu meremuuseumi nõukogu liige); Andrei Hvostov (SA Käsmu Meremuuseumi nõukogu liige)

 

Eve Kask: Käsmu Meremuuseum on lisaks nn turistimagnetile oluline kultuurikeskus kohalikele elanikele. Käsmus elab aastaringselt arvestatav hulk kultuurihuvilisi inimesi, sh professionaalseid loojaid, kellele sellise aktiivselt toimiva kultuurikeskuse olemasolu on eluliselt vajalik. Ma ei leidnud valla kodulehelt detailplaneeringuga seoses (sh 36 lk keskonnamõju strateegiat) isegi Käsmu Meremuuseumi mainimist, ega muuseumi panust ainelise ja vaimse keskkonna kujundajana.  

Muuseum tegeleb aktiivselt lastega (suvised „Noore kaluri“ laagrid), igasuguseid merelisi tegevusi kätkevate aktiviteetidega (paadiehitamised, merepäevad jne), toimiv väikesadam on ju sisuliselt olemas, muuseum on omalt poolt välja pakkunud selle mõistlikus suuruses edasiarenduse.

Käimasoleva detailplaneeringuga on mul tekkinud järgmised küsimused:

1.       Mis hüvesid annaks ülemõõduliselt suure sadama ehitus kohalikele (peale võib-olla mõne sesoonse töökoha)?

2.       Mis on sellise pompöösse projekti mõte, kui lähedal asuvates sadamateski pole täituvust?

3.       Kust tulevad rahad sadama ülalpidamiseks? Ehitamiseks?

4.       Milline on planeeringu rahastamisskeem?

5.       Kas ja missuguseid kohustusi toob projekt kaasa kohalikele (Käsmu küla, külasets jt)?

6.       Olukorras, kus valdade struktuur muutumas (st kui Vihula vald kaob sellisel kujul), kes vastutab tänase valla volikogu küsitavate otsuste eest paari aasta pärast? Meie elame siin edasi ja hindame olemasolevat Käsmu miljööd, sh selle inimlikku mõõtkava.

7.       Miks peaksid autod parkima vaatega merele, kui olemasolev suur parkla on kõrval? Kas seoses sadamatega tavaliselt kaasneva turvatsooniga kaoks inimestel võimalus kaldalt läbi jalutada nagu siiani?

Eelmisel, Käsmu Rahvamajas toimuvalt arutelult jäi arhitekti ettekandest mulje, et hoonetel polnud läbimõeldud funktsiooni. Jutt kirjanike loometubadest sadamaehituse teisel korrusel oli pehmelt öeldes ebamõistlik, kui Käsmus on kirjanike maja olemas, kus sügisest kevadeni vabu tube saadaval. Sama küsimus tekkis nn. kultuurimajaga, kui Käsmu Rahvamaja toimib pigem alakoormusel.

Keegi pole analüüsinud muusemi ümber kujunenud olemasolevat miljööväärtuslikku keskkonda ega neid kadusid, mida „ei tea kellele vajalik suur sadam“ toob. Teen ettepaneku selle teemaga tegeleda.

Lugupidamisega, Eve Kask, Käsmus 1965. aastast

Milla Mägi: Tervisi! Annaksin ka oma hääle õilsate põhimõtete toetuseks – et meie vaimu- ja hingealad säiliksid, ja et me ei lase reostada oma randu. Südamlike tervitustega Milla Mägi

Aleksei Turovski: Arvamus avaliku arutelu osas 

Arvamus avaliku arutelu osas Käsmu laht, küla ja mets ning kivikülv (suurim Eestis) on unikaalne näide sellest, kuidas tasakaalustatud, mõõdukas ja mõistlik inimtegevus ühelt ja looduse jõud teiselt pool, võivad eksisteerida stabiilses tasakaalus. Otse põhja avatud Käsmu lahe põhjaprofiil, rannajoon ja rannikuküla ümbritsev mets ning kivikülv on suurepärane, meie põhjaranniku jaoks täiesti unikaalne võimalus, suhteliselt lühikese ajaga (2-4 tunniga) näidata õpilastele, lasteaiast kuni gümnaasiumiastmeni välja, mida tähendab looduslik keskkonna mitmekesisus ja kuidas on võimalik terviklikult looduslikku tasakaalu praktiliselt rikkumata seda majandada. Olen aastaid (üle 12. aasta) kevadeti ja sügiseti (õppeaasta alguses ja lõpul) ikka ja jälle lastega tutvumist läbi viinud sedalaadi unikaalse paigaga nagu Käsmu. Olen lastega rännanud, näidates neile Käsmu lahe rannajoont, selle geoloogiat, mere (vetikatest hüljeste ja merelindudeni välja) ja metsa elu. Olen näidanud neile, mis toimub mere ja metsa ökosüsteemide piirialadel, tutvustades lastele Käsmu kalurite (eeskätt Hr.Sirkeli) abiga kalafaunat (kuni 17 liiki kalu ühes võrgupüügis, mainimata vähilaadseid või villkäppkrabi). Olen veendunud ning minu veendumust on korduvalt kinnitanud korduvalt ka meiega kaasas olnud laste pedagoogid, et meie tehtud Käsmu loodusekskursioonid rikastasid õpilaste teadmisi ning peaasjalikult just arusaamist looduse mitmekesisusest ja ökoloogia põhitõdedest. Ekskursioonide lahutamatuks osaks oli suurepärane võimalus kasutada Käsmu Meremuuseumi ekspositsiooni ning selle direktori Hr.Aarne Vaigu kommentaare. Käsmu laht oma elustiku, geograafia ja geoloogiaga on Lahemaa Rahvuspargi, tegelikult kogu Eesti looduse väärtuslikemaid objekte, mida mitte mingil juhul ei tohi ohustada või koormata mingisuguse inimliku sekkumiseta, mis ületab Meremuuseumi pakutud projekti parameetreid. Pooldan kindlalt SA Käsmu Meremuuseumi poolt pakutava S3-tüüpi sadamaprojekti. MTÜ Majaka Sadam poolt pakutavale eskiisprojektile ja kategooriliselt olen mistahes suurema või muukujulise Käsmu lahe oludesse sekkuva projekti vastu! Lugupidamisega, Aleksei Turovski

Anne Kurepalu: Minu nimi on Anne Kurepalu. Käsmuga olen tuttav alates 1973. aastast kui Lahemaa rahvuspark soovis küla kohta ajaloolist õiendit. Olen see inimene, kellel oli õnn ja au kohtuda mitmete käsmukatega, kes nüüd puhkavad koduküla kalmistul. Tänu neile sain tunde, mida see küla neile tähendas ja nad oskasid lugupidamist küla vastu sisendada ka minule. Seega olen küla elukäiku jälginud aastaid.  Käsmu on Eesti kultuuris ja ennekõike merekultuuris ainulaadne küla. Selle küla ja meresõidu ajaloo tutvustamiseks on ära teinud võiks öelda lausa kolossaalse töö Aarne Vaik. Kui 1992. aasta suvel avas Aarne esimest korda oma kogudest väikese näituse Lainela puhkekeskuse territooriumil, olin seal koos 1944. aastal Käsmust ära läinutega, kes said esimest korda oma kodukülla tulla. Mäletan hästi, millise tundega vaatasid nad tol korral näitust.

Kui nõukogude piirivalve lahkus, avanes Aarnel võimalus rentida endise piirivalvekordoni hooned ja panna välja oma poolt aastate jooksul kogutu.  See on nõudnud palju tööd, aga ennekõike raugematut entusiasmi. Mäletan üht jutuajamist Aarne emaga kui ta ütles: „Oh seda mu Aarnest poega. Kui tal on natuke raha, siis ostab ta mingit vana kraami selle asemel, et endale uued püksid jalga osta.“  Aarne on  oma huvitava lähenemisviisiga loonud muuseumi, mida võib panna vabalt Euroopa huvitavamate sellelaadiliste muuseumide kõrvale. Olen käinud üsna palju sellelaadilistes muuseumides ja tõdenud, et Käsmu muuseum tekitab tundeid, mis puuduvad teistel vastavatel muuseumidel, kus kõik on korralikult vitriinides ja klaasi taga. Käisin Põhja-Walesis ühes samalaadses muuseumis – kõik oli kena, suured fotod kohalikest rannatöödel, esemed, aga kõik, välja arvatud mõned suured vintsid ja ankrud, olid klaaskappides ja veel pool meetrit köiega eraldatud. Sain infot, aga mingit tunnet ei tekkinud. 

 Tänu sellele, et Käsmu muuseumis on võimalik iga eset kätte võtta ja mõelda selle tegijale või sellega tööd teinule, on sellel muuseumil eriline võlu, millest on aru saanud tuhanded turistid, kes seda külastavad. Muuseum on vaieldamatult Käsmu suurim tõmbenumber. Vaid väga kultuurivaenulik ja rumal inimene ei saa aru selle muuseumi ainulaadsusest.

 Nüüd sadamast: selline suur projekt sadama arendamiseks sobiks kusagile suurde linna, aga mitte miljööväärtuslikku Käsmu. Olen nõus, et sadamat ja selle ala on vaja arendada edasi, kuid mitte neis mõõtudes, mida pakub Vihula valla ja MTÜ Majaka sadam. Ennekõike tuleb teha väga põhjalik keskkonnamõjude uuring, sest senised kogemused Käsmu randades on näidanud, et  meri hakkab siin randa sööma ja sellise suure muuli ehitamisega kaasnevad mõjud on täiesti ebaselged. Tõenäoline on lõunapoolse ranna soostumine, mis ei jäta ilmselt mõju avaldamata ka Võsu sadamale.

 Mulle on üldse arusaamatu, miks on vaja just Käsmu tekitada selline suur sadam kui juba ajalooliselt on Lahemaa piirkonna parimad sadamad olnud Hara, Loksa ja Vergi. Kõigis on minu arust lausa piiramatu võimalus arendustegevuseks kui seda keegi väga soovib. Lasku käia!  Käsmus pole kunagi olnud sadamat vaid igal perel oli rannas oma lauter ehk valgam ja väike võrgumaja ja nende ehitamisele pole ka rahvuspargi poolt mingeid takistusi.  Need vaid rikastaksid külamiljööd mere poolt vaadatuna.  Minu arvates on väga sobiv variant Käsmu kalurite poolt pakutav sadama arendus.

Mulle on arusaamatu Vihula vallavalitsuse soov aidata arendada siia miljöösse mittesobivat sadamat, mis pealegi ei too midagi erilist juurde: töökohad vaid ajutised, sest kes talvel siia purjetaks, majutuskoht, mis viiks võimalusi vähemaks kohalikelt ettevõtjatelt.

 Hoiatava eeskujuna on Eisma sadam, mis suure suuga kuulutati kohalike kalurite sadamaks, kuid nüüd on suletud territoorium ja ühe perekonna käes. Kuidas sai see võimalikuks? Mida on andnud see sadam juurde  küla kogukonnale? Kohalikele kaluritele mõeldud rannamaja, kus olid kohad 8-le paadile, mida sai vintiga sisse tõmmata katuse alla ning üleval korrusel oli  ruum võrkude puhastamiseks, tõmmati täiesti maha ja selle asemel ehitati mitu korda suurem hoone, kuhu kohalikel kaluritel enam asja ei ole.  Mis sadama arendamine ja kelle huvides see oli?  Milline osa oli selles Vihula vallavalitsusel?

 Vihula vallavalitsus on olnud seni hambutu Võsule kunagise apteegi krundile kerkinud siia mittesobiva maja juures. Kuidas see on võimalik?

Selliseid modernseid sadamaid nagu siia tahetakse ehitada, on täis kogu Euroopa ja nende pärast küll keegi siia tulema ei hakka võttes liiati veel arvesse seda, kui lühike on  meie purjetamishooaeg. Viinistu sadam on siin heaks näiteks. Kulu palju, aga tulu peaaegu ei midagi, sest jahiga tulijad  ööbivad suures enamuses oma jahtides. Maal käiakse söömas ja poes, kui sedagi.  Kust võetakse need suured mere kaudu tulevad külastajate arvud kui põhiline arv saabub ikkagi mööda maad? 

Ma ei ole arengu ja arendamise vastu, aga need peavad olema väga põhjalikult läbi kaalutletud põhimõttel üheksa korda mõõda ja üks korda lõika. Iga sellise asja tegemine peab olema õiges mõõdus ja vastavuses koha looduse ning ajalooliste traditsioonidega. Anne Kurepalu

Liina Steinberg:  Arvamusavaldus seoses Käsmu sadama eskiisprojektiga Tallinna Giidide Ühingu liikmed, kes lisaks oma kodulinnas töötamisele käivad turismigruppidega tihti ka Lahemaal, tunnevad muret Käsmu sadama arendamise pärast ja soovivad osaleda Käsmu Meremuuseumi poolt algatatud mõttetalgutel. Aarne Vaik kirjutas oma üleskutses: „Katsume nüüd leida üheskoos tee, kuidas jääks ellu Käsmu oma endises headuses - meri, rand, kivid ja mets. Lisaks loodusele peaks säilima ka inimväärne keskkond külale ja üks Eesti visiitkaarte maailmale.“ Kuna meie tööks on Eesti tutvustamine siia üle kogu maailma kokku tulnud külalistele, siis soovimegi täpsemalt peatuda aspektil, milline visiitkaart on Käsmu maailmale. Tegime natuke uurimistööd ja toome järgnevalt konkreetseid näiteid sellest, kuidas näevad Käsmut nii Eesti turismiettevõtjad kui ka välismaalased. Kohalikud turismiettevõtjad tõstavad oma Lahemaa ekskursioonide programmides Käsmut väga tugevalt esile. Mõnel juhul mainitaksegi ainult Käsmut ja Viru raba ning näiteks mõisu üldse mitte. http://www.traveller.ee/blog/tallinn/top-6-best-day-trips-from-tallinn/ Käsmut tutvustatakse ekskursiooniprogrammides alati koos Meremuuseumiga. http://estonianexperience.com/tour/lahemaa-national-park-manors-with-bog... Ka Eestit tutvustavatel veebilehtedel on Käsmul oluline roll. https://www.visitestonia.com/en/holiday-destinations/the-coastline/kasmu Järgnevas nimekirjas on Käsmu lausa teisel kohal. http://www.travelestonia.eu/activities-in-estonia/top-tourist-attractions Käsmut tutvustatkse muuhulgas kui kohta, kus aeg on peatunud, kus saab imetleda kauneid aedu ning kus isegi koerad ei vaevu üldiselt võõraste peale haukuma. Samuti ei jäta Käsmut mainimata maailma tuntuim reisijuhtide koostaja Lonely Planet, mis juhib eraldi tähelepanu viikingilaevale Aimar - https://www.visitestonia.com/en/holiday-destinations/the-coastline/kasmu Samas tuleb tunnistada, et tänapäeval saavad turistid järjest enam infot sõpradelt, tuttavatelt ja sotsiaalmeediast. Neid kanaleid peetakse tihti usaldusväärsemaks kui reisikorraldajaid või sihtkohti tutvustavaid veebilehti. Seega on huvitav ja oluline vaadata, mida arvatakse Käsmu Meremuuseumist näiteks Tripadvisor-is - http://www.tripadvisor.com/Attraction_Review-g3252600-d3524606-ReviewsKa... Hinnangud on kas suurepärased või väga head. Külastajad peavad unikaalseks seda, et muuseumi omanik elab samas hoones ja saab seega muuseumi alati külalistele avada. Samuti ollakse väga rahul personaalse tähelepanuga, mis võib avalduda näiteks selles, et omanik otsib välja külastaja kodulinnaga seotud postkaardid oma suurest kogust. Idanaabritest külastajad kirjutavad, et Käsmus olles on keelatud muuseumi mitte külastada. Soovime juhtida tähelepanu ka kahele rahvusvahelisele edetabelile, kuhu Käsmu on viimasel ajal pääsenud: http://www.businessinsider.com/underrated-travel-destinations-in-europe-... http://www.theguardian.com/travel/2016/jan/17/top-10-europe-adventure-ho... Esimeses on välja toodud Euroopa avastamata pärlite TOP 10, kus on lisaks Käsmule Norra virmalised, Assoorid jne, teises on juttu aktiivse puhkuse sihtkohtadest, sealhulgas kajakimatkadest Eesti „metsikul ja rikkumata“ rannikul. Kokkuvõtteks: Käsmu on väga oluline visiitkaart kogu Eesti jaoks just oma olemasoleva puhta looduse, unikaalse muuseumi ja eheda atmosfääriga. Uusi objekte planeerides ei tohiks lasta kaduda sellel, mis on praegu väga väärtuslik ja eriline nii kohalike kui ka väliskülaliste jaoks. Meie töökogemus näitab, et väliskülalised jäävad Käsmus käiguga reeglina ülimalt rahule ning meie senine koostöökogemus Käsmu Meremuuseumiga annab alust eeldada, et nende poolt pakutud lahendused on läbimõeldud ja põhjendatud.

Lugupidamisega, Liina Steinberg Tallinna Giidide Ühingu esinaine

Kauri Kivipõld: Tere! Mulle tundub, et sadamaprojekti on alustatud valest otsast. Esimene küsimus peaks olema: mida sadam annab Käsmu külale ja kuidas see harmoneerub Meremuuseumiga. Ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et Käsmu vaieldamatu dominant on Meremuuseum, ilma selleta Käsmut „kaardil“ ei oleks. Muuseum vajab kindlasti arendamist ja sadam saab ka sellele kaasa aidata. Lisaks väikesadama rajatistele tuleb toetada senist: õpilaste laagrid, laevaehitus, muuseumiprogrammid, kontserdid ja keskkonnaharidus. Sobilik oleks luua õppe- ja seminariruumid majutusvõimalusega (hotelli ei ole tarvis) ning laevaehitusangaariga väikese töökojaga. Ka teisaldatavaid pinke ja lahtikäivat varjualust kontsertide paremaks korraldamiseks oleks vaja. Ei teeks paha väikese telklaagri koha ettevalmistamine koos pesemise ja WC võimalusega. Tasuks ka kaaluda turismiinfopunkti rajamist kompleksi. Ka rattalaenutuse idee vääriks arendamist. Söögikohta ei ole vaja, sest külas on neid piisavalt. Minu mõte on see, et olemasolevaid väärtusi ei tohi mingi juhul hävitada, vaid peaks neid hoopis võimendama, tekitades sünergiat. Parimaga, Kauri  

Marge Kohtla: Tere, Avaldan omalt poolt arvamust Käsmu väikesadama arendusega kerkinud küsimustes. Allpool on toodud Virumaa Teatajas ilmunud artikkel, mis on kirjutatud 2015. aastal kaitstud magistritööle tuginedes. Kommentaariks veel, et mul on äärmiselt kahju, et mul ei õnnestunud magistritöö raames uurida Käringöni sadamat Rootsis. Tegemist on Käsmule suhteliselt sarnase kogukonnaga (2010 elas seal alaliselt 118 elanikku, suveperioodil see arv kasvab isegi kuni 5000+ inimeseni), samas on seal sadam, mis mahutab 125 paati (kõrghooajal on isegi 200 alust). Käringön on vana kalurite küla, mis 19. sajandil hakkas hääbuma (seoses sellega, et kala jäi vähemaks). Kohalikud ei kurda, paljud elatuvad turismist. Parimate tervitustega, Marge Kohtla, Eesti Maaülikooli loodusturismi magister

Käsmu võiks sobida polüfunktsionaalne väikesadam Merenduse ja väikelaevandusega seonduv on mulle südamelähedane, mistõttu võtsin oma magistritöös uurida väikesadamad ning nende arendamise, ja seda just Käsmu küla näitel. Magistritöö kaitsesin eelmisel aastal Eesti Maaülikoolis hindele „A“ ehk „suurepärane“. Magistritöö juhendajad olid kapten Rein Raudsalu (TTÜ Eesti Mereakadeemia) ja professor Tiiu Kull (Eesti Maaülikool).

Töö raames püüdsin leida vastused küsimustele, milline on Käsmu potentsiaal väikesadamana, millised on Käsmu väikesadama arendamist toetavad ja takistavad tegurid, mida uurimisalal elavad inimesed arvavad väikesadama arendamisest ning millist mõju või kasu nad sellest kogukonnale näevad, samuti millised teenused on väikesadamate juures olulised ning kuidas võiks nendest kasu saada kohalik kogukond.

Väikesadamate rajamine ning väikelaevade ja merega seotud turism on prioriteediks nii üleriigilistes kui kohalikes arengudokumentides. Kogu Eesti rannikul nähakse tulevikus riigi seisukohalt optimaalset väikesadamate võrgustikku, mis edendab nii sise- kui välisturismi. Sellisel võrgustikul on kindlasti oluline roll (piirkonna) majandusliku baasi kindlustamisel ja arengul, samuti on läbi väikesadama on võimalik kujundada koostoime (lähi)piirkonnas pakutavate teenustega, mis omakorda loob baasi turismiarenguks. Hetkel on olukord selline, kus enamus väikesadamaid on koondunud Lääne-Eestisse, põhjarannikul on olukord nukram. Just seetõttu on kindlasti tähtis sadama rajamine Käsmu.

2014. aastal algatas Vihula vald detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise, mis on sadama ehitamise eelduseks. Detailplaneeringu algatamise järgselt on aga külas kujunenud erinevate huvigruppide vahel tõsine konflikt, mis on suureks takistuseks arendustegevusele. Konfliktide põhjuseks on kohatine infopuudus, aga tundub, et ka kadedus ning suutmatus nn kastist välja mõelda.

Magistritöö raames läbiviidud empiiriliste uuringute tulemusel võib öelda, et Käsmu küla potentsiaal väikesadamana on hea. Küla imago on väga hea ning vaatamata sellele, et ligi sajand on möödas ajast, kui külas tegutsenud merekool uksed sulges, on suudetud küla merendusega seotud mainet hoida ja ka edukalt turundada. 

Töö raames läbiviidud poolstruktureeritud intervjuude käigus selgus, et sadamaarenduse vastased on pigem enesekesksed (üldiselt räägiti mina-vormis, vaid siis, kui oli vaja rõhutada negatiivset aspekti, rõhuti kogukonnale kui tervikule), seevastu arenduse pooldajad rääkisid intervjuu vältel kogukonnast lähtuvalt ning proovisid leida positiivset nii endale kui kogukonnale tervikuna. Sellest lähtuvalt võib öelda, et indiviidi suhtumist arendustegevusse mõjutab tema hinnang saavutatavatele tulemustele.

Arendustegevuses nähti nii sotsiaalset kui majanduslikku kasu, samas nenditi, et arendustegevus võib mõjutada loodus­keskkonda. Selleks, et mõju oleks võimalikult väike või neutraalne, tuleb järgida reegleid ning kaasata planeerimisse erialaspetsialiste. Sotsiaalses ja majanduslikus plaanis hinnati kõrgelt võimalikku elukvaliteedi tõusu, merenduse propageerimist ning ka näiteks võimalike töökohtade teket, mis hoiaks inimesi külas ning tooks rannakülla ehk uusi püsielanikkegi. Seni on külas puudust tuntud korralikust kooskäimise kohast, milleks sadam võiks kujuneda. Suureks probleemiks peeti praeguse sadamaala korrastamatust, millele loodetakse arendustegevusega lahendus leida.

Magistritöö üheks hüpoteesiks oli, et piirkonnas kauem elanud inimesed suhtuvalt arendustegevusse pigem negatiivselt. Sellele hüpoteesile autor töö käigus kinnitust ei leidnud, pigem oli nende suhtumine hoopis positiivne. Teiseks püstitatud hüpoteesiks oli, et indiviidi suhtumist arendustegevusse mõjutab suuresti tema hinnang saavutatavatele tulemustele kogukonnas. Töö käigus selgus, et tõepoolest mõjutab indiviidi suhtumist see, kuidas ta näeb sellest tulenevat mõju nii iseendale kui kogukonnale. Negatiivne suhtumine oli neil, kellel oli hirm läbi arendustegevuse midagi kaotada, positiivselt suhtusid jällegi need, kes nägid sellises tegevuses näiteks olulist mõju enda elukvaliteedi tõusule või hoopis uute võimaluste tekkimist.  

Töö tulemusel võib öelda, et Käsmu külla on vaja välja arendada kvaliteetne ja turvaline väikesadam, praegune sadamaala on küla murekohaks ning vajab olulisel määral korrastamist. Samuti on oluline piirkonnas arendada kvaliteetseid ja mitmekesiseid mereturismitooteid ja –teenuseid. Väikesadamal on tähtis roll kultuuri- ja ajalooväärtuste ning traditsioonide säilitamisel ja taaselustamisel, samuti elukeskkonna inimsõbralikumaks ja atraktiivsemaks muutmisel, külakogukonna ja külaliste vabaaja veetmise sisustamisel, ning seeläbi elanike arvu vähenemise trendi positiivsemaks muutmisel.

Käsmu väikesadam kujuneb tõenäoliselt atraktiivseks paigaks ürituskorraldajatele, samuti külarahva kooskäimiskohaks. Arendatav sadam parandab olulisel määral Lahemaa piirkonnas väikesadamate võrgustikku väljakujunemist, tänu millele tekib kumulatiivne efekt – oluline mõju on siinjuures küla imagol.

Arvestades praegust olukorda (nii Käsmus kui riigis tervikuna), võib öelda, et Käsmu väikesadama väljaarendamine ei ole kommerts-, vaid pigem ühiskondliku tähtsusega sotsiaal-majanduslik projekt, läbi mille luuakse tõenäoliselt uusi töökohti nii sadamas kui ka kohalikes ettevõtetes.  Seega on sadamasse saabuvad turistid tõenäoliselt oluliseks tuluallikaks kohalikule turismitööstusele. Majandusliku tasuvuse saavutamise jaoks on siinjuures määrav väikesadama asukoht ja osutatavate teenuste mitmekesisus.

Käsmu puhul võiks potentsiaalse väikesadama tugevuseks olla polüfunktsionaalsus, kus sadam täidab nii külalis- kui kodusadama rolli, samuti on kalasadamaks, seal võiks toimetada jahtklubi ja purjetamiskool ning toimida edukalt (väike)laevaehitus. Navigare necesse est. Meresõit on vajalik.

Ilmi Parmasto: Loodusteadlasena olen ma loomulikult inimsõbraliku ja loodushoidliku hea väikesadama poolt. Ei mingeid uhkeldavaid suurehitisi Lahemaale, mis on ju looduskaitseala ja siiani suutnud hoida
Käsmu ajaloolist ilmet. Small is beautiful!

Rein Raud: Tervist! Sooviksin Käsmu alalise elanikuna avaldada arvamust valla plaanide kohta teha võimalikus praegu Käsmu Meremuuseumi kasutataval alal jahtsadama arendus. Leian, et see plaan on sobimatu - see ei lähe kokku Käsmu küla kinnitatud arengukavaga, ei vasta külaelanike soovidele, ei pruugi olla pikemas perspektiivis ka mitte majanduslikult jätkusuutlik (vrd Vergi sadama arendus) ning, mis kõige peamine, mõjub väga halvasti praegu hästi toimivale kultuurilisele ja sotsiaalsele tegevusele Käsmu Meremuuseumi ümber. Aastate jooksul on Meremuuseumist kujunenud üks Käsmu elu keskusi, siin toimuvad kontserdid ja muud kultuuriüritused, kusjuures aastaringselt. Ohverdada see keskkond piirkonna eripäraga mitte arvestava ärilise arenduse huvidele ei lähe mu meelest targa, jätkusuutlikkuse kindlustamisele suunatud ja kohalike elanike huvidega arvestava juhtimise põhimõtetega, millest loodan Vihula valla volikogu ja vallavalitsust oma tegevuses juhinduvat.

Oleksin tänulik, kui edastaksite selle seisukoha volikogu liikmetele.

8. veebruar 2016

Kirsti Nieminen: Käsmun kylä ja satama. Olemme lähes kandenkymmenenviiden vuoden ajan käyneet ja yöpyneet kesäisin Käsmussa. Käsmun rakennettu ympäristö on erittäin arvokas. Vielä nykyäänkin Käsmu tarjoaa ainutlaatuisen silmäyksen Viron varhaisen ja tasavallan ajan merenkulun tuomasta vauraudesta, varhaisen kalastajakylän kasvamisesta merenkulkijoiden kyläksi. Mielestäni tämä havaittavissa oleva kehityskaari tekee Käsmusta ainutlaatuisen. Siksi olemme viihtyneet siellä.

On selvää, että kylän täytyy kehittyä. Mielestämme sen tulisi perustua kylän nykyiseen rakennuskulttuurin ja miljöön vahvuuksiin, jotka suosivat useampia pienimuotoisia yrityshankkeita ja jotka yritysryppäänä vahvistavat Vösun alueen työllisyyttä ja jatkavat luontevasti kylän omaleimaisuutta kapteenien kylänä. Tämän suuntaiseen kehitykseen myös kylän luonnonympäristö antaa hyvän lisäpanoksensa. Uskomme, että tällainen pienimuotoinen yritystoiminta hyvin markkinoituna kehittää parhaiten Käsmun osalta koko Vösun alueen talouden kasvua. Tätä näkemystä tukee kylän nykyinen suuri turistien kävijämäärä eripuolilta maailmaa, joka luo hyvän asiakaspohjan Käsmun alueen uusille palveluille.

Mielestämme nykyinen satamasuunnitelma on liian massiivinen ja rikkoo samalla kylän ikimuistoisen satamapaikan ja rannan miljöön, joka on olennainen osa Käsmun omaleimaisuutta.

Keravalla, 8.2.2016  Matti ja Kirsti Nieminen; Vantaalla, 8.2.2016
Yhdyn ylläolevaan mielipiteeseen Käsmusta ja sen kehittämisestä
Pekka Heiskanen

Kirsti Nieminen: tõlge / Käsmu küla ja sadam

Oleme ligi 25 aastat Käsmus suviti käinud ja ööbinud. Käsmu ajalooline keskkond on eriti rikkalik. Ka kaasaegne Käsmu pakub pilti niihästi varasemast kui vabariigi ajast, merede toodud varandusest, näitab kaluriküla kasvamist meresõitjate sadamaks. Just see ajaloost kumav arengutee teeb Käsmu ainulaadseks. Seda olemegi seal nautinud. 

On selge, et küla tuleb arendada. See tuleks kasuks küla ehituskultuurile ja miljööle, mis soosivad väiksemaid ettevõtlushankeid Võsu töötajaskonna baasil ja tugevdavad kaptenite küla traditsiooni. Sellesuunaline arendus arvestab Käsmu kaunist looduslikku ümbrust lisapanusena. Usume, et selline väikesemahuline ja hästiplaneeritud ehitustegevus tuleb tublisti kasuks kogu Võsu piirkonna majanduse arengule. See visioon tugineb asjaolul, et Käsmus käib turiste igalt poolt maailmast ja on rajatud lootusele, et nende jätkuv tulek loob Käsmu uutele teenindusettevõtetele tugevat kliendipõhja.

Meie meelest on praegune sadamakavand liiga massiivne ja rikub ära Käsmu algupära kõige olulisema osa: muistse sadamakoha.

Keraval, 8.02.2016. Matti ja Kirsti Nieminen

Tiit Kändler: Tere! Tänan vastuse eest. Ehkki, seda lugedes tundub, et räägime eri sadamatest. 

Mina end valest eksitada ei lase. Kuure on praegu kaks, ja nende kõrgus väiksem, kui teie  ühel suurel hoonel.

Selle ehitamiseks ja autoteedeks võtate maha neli  suurt kuuske, mis moodustavad Meremuuseumi  praeguse hoovi. Alla mere äärde plaanite teha järelkärudega kolme sõiduauto pikkuste autode parkla, mis hävitab sealse loodusliku liivaranna ja lõpeb betoonseinaga.

Teie mainitud pinnasest madalam paadikuur kesk vett on madalam küll muuseumi esisest pinnasest, kuid et maa mere poole langeb, siis on see kõvasti  kõrgem merepinnast oma suure kolaka mahuga.

Seega ei  saa tõeks lugeda teie vastuväiteid ning plaan rajada selline sadam hävitab muinsuskaitselise Meremuuseumi ümbruskonna, ühes vaatega majakale ja merele.

Alternatiiviks pakutud projekt seda ei  tee, ja arvestab reaalset majanduslikku seisu. Kui selgub, et paate tuleb rohkem, saab seda ju edasi ehitada.

Seega: te olete salanud oma vastuses soovi hävitada puud ja inimlikud mõõtmed ning rajada rahaks tehtavaid öömaju või muuks otstarbeks ehitisi, sadam on teisejärguline.

Ja veel: kuhu siis on peidetud hiiglaslik kütusemahuti, millest seletuskirjas käib jutt? Tiit Kändler, Käsmu  mõtteomanik

 

Indrek Allmann: Tere, Mulle saadeti edasi Teie pöördumine Käsmu sadama teemadel.

Kuna usun siiralt, et olete huvitatud ka nö teise poole arvamusest, kes ehk pisut enam kavandatavaga kursis on, siis vastaksin paari reaga.

Piirdeaiast. Esitate väite, et jätan projektis ebaausal kombel näitamata piirdeaia. Jätan selle näitamata täiesti ausalt - detailplaneeringu eskiis sätestab üheselt (see on põhijoonisel välja toodud), et kõik piirdeaiad planeeritaval alal on keelatud. Kogu sadamaala on ette nähtud avalikuks kasutuseks. Turvalisuse kaalutlustel on lubatud sulgeda pääs ujuvkaile ja sellele kai osale, mille ääres silduvad purjekad – need kohad on põhijoonisel näidatud. Tarastamine on muutunud katkuks kõikjal Eestis. Ka Käsmus on sadama-alaga piirnevad maaomanikud kahetsusväärselt asunud takistama ligipääsu slipile. Püüame planeeringuga leida viisi kuidas ka tulevikus oleks võimalik tagada avalik pääs merele.

Veomasinatest. Tegemist on kohaliku tähtsusega väikesadamaga, mis on dimensioneeritud kuni 8m paatide vette ja veest välja võtmiseks. 8m on klassikaline puidust lappaja suurus, mida veetakse tavapäraselt sõiduauto haakes. Ka täna on see Käsmus nii. Arvestades sadamasse planeeritud kaikohtade arvu ja seda, et turvaline sadam pigem vähendab kui suurendab treilervedude arvu (aluse võib jätta sadamasse), siis liikluskoormuse suurenemist oodata ei ole. Kui muret teeb just nimelt suuregabariidiline transport, siis seda on võimalik piirata liikluskorralduslike vahenditega.

Hoonestusest. Käsmu sadama planeeritav paadikuur paikneb olemasolevate, kultuuriministeeriumile kuuluvate, täielikult amortiseerunud kuuride koha peal ja on nendega samas mahus. Sisuliselt antakse võimalus olemasolev olukord korda teha. Kalurite võrgukuurid ja sadamahoone on käesolevas eskiisis planeeritud nõlvasiseste ehitistena, mistõttu kõrguslikult jääb nende katus madalamaks kui majaka ja muuseumi ukseesine maapind. Piltlikult öeldes paiknevad suvised võrgukuurid justkui täna olemasoleva puidust terrassi all. Sadamahoone paikneb majakamäe nõlva all ja varjus. Ala dominantehitisteks jäävad olemasolevad, ajaloolised ehitised. Olulisemalt suureneb, vastavalt maaomaniku Tartu Ülikooli soovile, nendele kuuluv majake.

Kui huvi on tõsisem, olen valmis Teile tutvustama projektis kajastuvaid tehnilisi ning planeeringuliseid ettepanekuid. Linnapeal kuuldud legendid ei ole otsustamisel alati parimaks abimeheks.

Lugupidamisega, Indrek Allmann

7. veebruar 2016

Nikolai Laanetu: ARVAMUS  Tartu, 07. 02.  2016.a. (täiendatud)

Olles tutvunud Käsmu sadama detailplaneeringu ja Keskkonnamõju strateegilise hindamise materjalidega pean vajalikuks juhtida tähelepanu mõnedele segadusttekitavatele ja keskkonnakaitselistele vastuoludele, mis ilmnevad detailplaneeringu kirjeldavas ja illustratiivses ainestikus:

1. Pidades silmas rannatekke protsesside iseärasusi, siis pean vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et sellise ulatusega sadamarajatiste, esmajoone muulide merelahe suunas ehitamisega muutub lainetuse ja hoovuste ranna protsesse kujundav dünaamika ja selle litoraali kujundev toime. Muuli rannalähedases osas hakkavad kogunema ja kuhjuma mereheited ja peenemad setted, mille tulemusena sadama lähiala ranna preaguseks stabiliseerunud ilme muutub. Need alad võivad mereheidete akumuleerumise ja lagunemise tulemusena mudastuda, kaob hinnatud liivarand, mistõttu kahaneb oluliselt kõnealuse piirkonna miljööväärtuslik potentsiaal. Esmajoones saab oluliselt kahjustada kaitsealuse Lemeti kivi piirkond ja selle rannaala Võrkneeme muulini ja sealsete lautrite piirkond. Ka võib suureneda sadamamuulist loodesse jääva rannavalli erosioon kuna sadamamuul takistab osaliselt vee vaba tsirkulatsiooni ja suurendab tormise mere perioodile omase kõrgvee taseme aegu veelgi veetaset ja sellega kaasnevat rannavalli erosiooni ning liivade ärauhtumist. Sellest lähtuvalt ei saa pidada sobivaks ja ka lubatavaks muulide väljaehitamist sellise ulatusega merelahe suunas mis on kavandatud detailplaneeringuga.
2. Kõnealune detailplaneering peaks arvestama maakasutuse tingimusi, mille kohaselt Lääne- Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu: "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", nähakse ette mitmeid (Lahemaa) alale kitsendavaid tingimusi. Kõigile seal  täheldatud  nõuetele on vastatud detailplaneeringu kirjelduses pt. 3.2., et vastuolusid ei esine või kõikide piirangutega on arvestatud. Paraku ei ole see nii. Üheks nõudeks on: lähtuda tuleb kohapealsetest looduslikest iseärasustest ja säilitada väärtuslike maastike omapära. Sadamamuulide  rajamisega viie meetrise süvisjooneni – muutuvad peale rajatise valmimist oluliselt rannapiirkonna ilme ja kvaliteet ning kahjustub oluliselt ajalooliselt kasutuses olnud rannikumaastiku ilme. Tuleks lähtuda  Käsmu kui kaptenite küla ajaloolisest väärtushinnangutest ja siinsetest miljööväärtuslikest elementidest, milleks on avatud vaatega kividerohke ja arvukate lautritega rand. Suurejooneline sadamarajatis ja selle ehitised muudavad oluliselt siinset miljöö väärtust ja toob endaga kaasa urbaniseerumisprotsessidele omaseid muutusi. See kahandab omanäolise ja miniatuurse rannaküla võlu ja turismimagneti kaalu. Seega võib saada mõjutatud selle küla ajalooliselt väljakujunenud ja nautimist vääriv elulaad ja kultuuripärand.
3. Arendustegevuseks ja sellega seotud detailplaneeringust huvitatud isikuks on MTÜ Käsmu Majaka sadam, Käsmu, Majaka tn 5. Kui arendustegevuseks ja detailplaneeringu koostamise algatajaks on vald, siis peaks planeering piirduma valla maadega. Sadama arenduse detailplaneeringuga on hõlmatud aga mitme lähiala kinnistute maad, mis vajaduse tekkimisel võidakse allutada sadama arenduse eesmärkidele. Sellega on riivatud varjatult lähikinnistute omanike ja nende esindajate põhiseaduslikke õigusi ja on tekkinud õigustatud hirm kavandatava tegevuse ees. Kuna MTÜ Käsmu Majaka sadama juhatuse ja liikmete vahel on mitmeid lahkarvamusi ja ka küla elanike ilmne vastuseis, siis võib pidada tõenäoliseks, et arendustegevus on läbi põimunud mitmete korruptiivsete seostega ja on oht, et peale sadama valmimist läheb see „avalikõiguslikult“ eraomandisse, millega kaasneb avalike huvide riive ja praegused sadama kasutajad jäetakse kõrvale ning ka külaelanikud ja muuseumi külastajad ei pääse vabalt randa ega leia sobivat supluskohta.

Eespool õeldust lähtuvalt soovitan kaaluda Käsmu Majaka sadama arenduseks kavandatud detailplanering peatada ilmsete vastuolude tõttu.

Käsmi Majaka sadama jätkusuutlikkuse tagamiseks on otstarbekas kavandada arendustegevus olemasoleva sadamapiirkonna rekonstrueerimise ja parendamise teele, arvestades seejuures kalurite, külaelanike, TÜ teadlaste, Meremuuseumi külastajate ja loodusõppe programmide vajadusi nii sadama taristule kui ka ruumilisele kasutusele.

Planeeritav sadam kavandatakse 60 ujuvvahendi sildumiseks ja hoidmiseks navigatsiooni perioodil. 2015 valminud Võsu sadam (asub 3,3 km planeeritavast sadamast) võimaldab paigaldada 49 paati ja 5  suuremat alust sh. purjekat mis on selle piirkonna tarvis piisavaks varuks selliste aluste hoidmiseks ja merele pääsu tagamisks. Sadama kohtade olemasolu on esmajoones vajalik suurematele ja nendele ujuvvahenditele, mida ei saa hoida ning viia merele traditsiooniliselt ksutuses olnud lautritest.

Käsmu sadama projekti tuleks teostada detailplaneeringuga kavandatust oluliselt vaäiksemana ja piirduda olemasolevate muulide täiendamise ja konfiguratsiooni mõningase muutmisega, sise-akvatooriumi kujundamise ja sildumiskohtade väljaehitamisega arvestades meretaseme regulaarseid muutusi. Osundatud tegevus ei eelda detailplaneeringut kuid vajab hästi läbimõeldud projekti koostamist  ja vajadusel  KMH eelhinnangu teostamist.

Arvamuse koostas:  Nikolai Laanetu  (Litsents nr.: KMH0095)

Litsents annab õiguse hinnata järgmisi tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: Tegevusvaldkonnad: 1) jahindus 2) kalandus 3) veeökosüsteemide korrashoid ja veekogude saneerimine
4) maaparandus 5) veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine 6) puhkemajandus ja haljastus

Mõjuvaldkonnad:1) maismaa loomastik 2) vee-elustik 3)kaitstavad loodusobjektid 4) maismaa taimestik 5) vee saaste ja veetase 6) inimese tervis 7)inimese ja loomastiku kaitse seoses keskkonnasaaste ja toksikoloogiaga.

Tiit Kändler: Tiit Kändler, teaduskirjanik, Käsmu mõtteomanik

Käsmu sadama asi; kisub pettuseks

Käsmu Meremuuseumi lähedale on mind tõmmanud juba lapsest saati. Tol ajal, mil aeg-ajalt Käsmus puhkasime, ei  saanud sinna ligi, polnud muuseumigi. Oli vene piirivalve. Sellest hoolimata tajusin, et Käsmu on osake minu mõttemaailmast. Olen Käsmu üks heatahtlik omanik, nagu neid on Eestis tuhandeid, kes kordki on külastanud kasvõi siinset Viru Folki ja  teisi kontserte, aga ka mõtteüritusi ja asutuste suvepäevi.

Siis tuli uus aeg ja Aarne Vaik. Vaik pole kohaliku tähtsusega nähtus, vaid  Üle-Eestiline fenomen.

Mees, kes lõi kuvaldaga maha vene väemüüri ja asutas muuseumi oma kogudest, oma kulu ja kirjaga. Selles abistasid teda vana tsaariaegse piirivalvekordoni ja selle ümbruse maade omanikud: eri  ministeeriumid, sealhulgas siseministeerium ja kultuuriministeerium.

Puhkemaja-äriks soodsale krundile on silma heidetud rohkem kui kord.

Aarne Vaik ega tema tervis pole alla andnud.

Meremuuseum on mitte ainult Käsmu ega Lahemaa, vaid Eesti eripärasemaid muuseume.

Erinevalt tagurlike ametnike arvamusest on Euroopas üha enam mõistetud kohalike muuseumide tähtsust ja jõukohasust külastajale. Selline muuseum ei koori ei raha ega aega, vaid abistab inimesi eri ettevõtmistel.

Ainult tänu Aarne Vaigule ja tema muuseumile olen mina saanud kümme aastat korraldada teadus.ee suvekoole, kus tavarahvas kohtub tippteadlastega. Suvekool on saanud riigilt Eesti Teaduse Populariseerija aunime.

Vaatame, kuidas Käsmu on ehitatud: elumajad ja nende krundid ei ulatu randa välja, need jätavad mereäärse kõigile vabaks. Olgu laevaehituseks või niisama patseerimiseks.

Käsmu on ses suhtes siiani jäänud harulduseks. Mererahvas pääseb mere äärde ja külla ei ole ehitatud ebaloomulikult suuri maju.

Nüüd surub MTÜ Majaka Sadam peale sadamat, mis oma suuruselt sobiks Loksale või Võsule. Olukorras, kus Loksa, Viinistu ja Lohusalu sadamais vaevu purjelaevu ja kaatreid kohtab.  Lohusalus ehitati suur sadamahoone ning muidugi ümbritseti sadam pika ja  kõrge aiaga. Samas jäeti sadamatagused iidsed paadikuurid mädanema. Mis juhtus? Restoran hingitseb vaevu. Muud rajatised lagunevad. Seda Lohusalus, kus on suvitajate tagamaad sadu kordi Käsmust enam.

Pädevad majanduslikud ennustused väidavad, et Eestis majanduslik ebavõrdsus kasvab. See tähendab, et laevaomanike arv praktiliselt ei suurene. Midagi sellist, nagu näeme Soome ja Rootsi sadamates, ei saabu Eestisse lähema poolsajandi jooksul.

Kahtlemata on seda mõistnud ka MTÜ Majaka Sadam ning lasknud enesele projekteerida Käsmu mõistes hiiglasliku territooriumiga sadama kahe hiiglasliku majaga. Mis ilmselgelt pole mitte avalikuks kasutamiseks, vaid lihtsalt väljaüürimiseks.

Seda enam, et sadam on ju  praegugi olemas, see vajab vaid veidi suurendamist ja valvemajakesega rikastamist.

Ebaausal kombel ei näita Arhitektide Liidu esimehe Indrek Allmanni büroo  Pluss projekt ära piirdeaeda. Nõnda võib selle ehitada stalinistlikul kombel kolmemeetrise tellismüürina, nagu laoti see 1950. aastatel ümber kordonihoone. Sadamasse plaanitud kütusehoidla tähendab, et mööda Käsmu kitsast tänavat hakkavad liiklema hiiglaslikud naftaautod, paatide vedamiseks aga rekkad. Samas ei ole praeguse kruusatee parandamise kohta projektis öeldud sõnagi.

Arhitekt Allmann on oma projekti teinud vastupidiselt oma valimiskõnes toodud teesidele, et arhitekt peab arvestama Eesti väiksust ja keskkonda. Ses osas astub Allmanni Käsmu sadam  ritta Vilen Künnapu ja Ain Padriku Viru keskusega Tallinnas, mis ei  jäta enese ümber liikumiseks ruumi ei jalamehe kehale, ei hingele.

Arhitektuuriajalukku võib sattuda ka nõnda, kuid Vihula vallavalitsusel ja volikogul tuleks ometi  kaaluda, millisesse ajalukku tahavad vallajuhid sattuda.

Kokkuvõtteks: Eesti majanduslikku ja Käsmu ehituslikku olukorda arvestades on tegu ilmselge pettusega: sadama nime all püütakse erastada soodsat mereäärset krunti.

 

6. veebruar 2016

Peeter Sauter: Jalutaja mõtteid Käsmu jama üle.

Putru Käsmu Meremuuseumi juurde rajatava Käsmu sadama üle on keedetud hulga aastaid. Tahaks juba helpida, aga puder muudkui podiseb ja ei taha jahtuda. On vist hoopis oht, et võib põhja kõrbeda.

Vald ja mõned vallameeste sõbrad tahavad suurt ja uhket, sada meetrit merre ulatuva muuliga sadamarajatist ja sellega seostuvat hoonekompleksi (tankla, pood, hotell, resto jne). Kamp vanu käsmukaid eesotsas Aarnega (kes pole, tõsi, vist sünnipärane käsmukas, aga resideerub personaalses Meremuuseumis aastakümneid) otsib visalt kompromisse, et linnale paslikute mõõtmetega saunakompleks kogu Käsmu elu pea peale ei keeraks.

Ma ei tunne asja.

Ma sitsin paar korda aastas, aga siis enamasti mõne nädala kaupa Kirjanike Liidu majas, mille aknast Meremuuseum paistab. Vahel paneb mind kukalt kratsima, kui suured bussid mööda kitsast Käsmu peatänavat edasi tagasi tuurivad ja ma sügan habet: ennäe, on Aarne vast hästi oma muuseumi käima saanud. Mõnikord tuleb bussijoru ka endise merekooli manu tänavanurgal ja seal tehakse pidu. Teinekord viiakse turist jälle küla teise otsa kivikuhja kive juurde tassima.

Kuram, küll oleks hea, kui see peatee ei läheks otse läbi küla. Aga seda ei muuda. Pigem läheb vastupidi, tee hakkab küla sööma. 

Olen ise ka käinud tõlkijate seminaril kõrval puhkekodus ja Lainela nõukaaegses puhkekodus kohvi joomas ja takseerind suvisel aal seal puhkajaid.

Muidugi on hea, kui Käsmus on elu ja vahel ka melu. Mingi piirini. Ja muidugi on kahju, et enam pole poodi ja postkontorit. Hea, et kirik vahel uksed lahti teeb. Ja seltsimaja. Ivake rohkem võiks elu Käsmus tõesti olla. Aga soovitavalt kohapealset ja mitte läbitraavivat elu. Kuna küla on ilus, on suur osa krunte ja maju üles ostetud inimeste poolt, kes viuh autoga tulevad ja viuh lähevad ja suuremat külaga ei suhestu. No mis sa sinna ikka kostad. Inimeste eluviisid, hoiakud on erinevad.

Kord talvel Käsmus poolteist kuud tõlkides, võtsin pähe, et hakkan kõigile, kes küla vahel vastu tulevad, „tere“ ütlema. Nagu vanasti külades tavaks. Ütlesingi. Ja iga kord tuli tere vastu. Olen sama proovinud Uue-Maailma linnaosas Tallinnas, kus ma elan (kah paras küla ja mulle meeldib). Siin tuleb tere vastu ehk kahelt kolmandikult. Ja kuigi ma näen tihti välja kui räämas jota, on enamik vastuteretajaid ontlikud vanaprouad. Justkui eelmise vabariigi saadikud.

Nojah, mõtlen vaikselt, et mitu talve mul teretamisenõks Käsmus veel läbi läheb. Varsti mõjub see juba liiga veidralt ja keegi võib teatada, kuhu vaja. Et võõras mees tülitab.

Ja ega ma vist varsti palja peega enam Meremuuseumi taha ujuma lähe nagu vahel varem, kui rand tühi. Ei noh, ma võin ju ujukad jalga panna, aga kas sinna uhkete jahtide vahele tankla ja resto juures ikka nii ka sobib minna. Vist mitte.

Aga mis seal ikka. Eks ajad muutuvad. Varsti ilmselt tuleb laiendada Käsmu peatänavat (inimestelt krundijuppe kas või jõuga üles ostes), sest juba praegu ei mahu seal autod üksteisest mööda. Aga kui ikka kogu tänav on autodest mõlemat pidi umbes, siis ei mahu jala enam nende kõrvalt hästi mööda. Või rattaga. Või soome kelguga, millega siiani on olnud vahva täie vaardiga talvel Võsu poole kimada.

Ja ma kardan, et kui ma kunagi suudaksin pisikese kalapaadi soetada, siis seal vägevas sadamas ma kaikohta soetada ikkagi ei jaksa. Eks ma viin selle siis kuhugi küla ette või taha ankrusse. Kuhu ehk võiks hoopis selle uue suure kompleksi ehitada. Või viin vana kai juurde, mille ääres ma millegipärast mingeid kiirkaatreid randumas ei näe. Ehk on turistide suur huvi Käsmu vastu üle hinnatud? Viinistus, kus igasugu kultuuri on küllaga, näeb korraga vast paari küllasaabunud jahti ja kaatrit.

Midagi on selles ju ka toredat või totrat, et Andrese ja Pearu vihane vägikaikavedamise vaim pole Eestist kuhugi kadunud. Hm, kuhu need Andres ja Pearu oma kaikaveoga välja jõudsaid. Ma ei mäletagi. Te mäletate? Vist õieti mitte kuhugi.

 

31. jaanuar 2016

Helle- Maie Strandmann: Olen püüdnud seda pompöösset projekti natukenegi tundma õppida, kuid tulutult. Ainus asi, millest aru sain, on see, et muul tundub küll vales suunas olevat ( võrreldes lahe hobuserauakujulise kujuga) ja selle tõttu pole see vist eriti jääv. Kui pisutki süveneda hoovuste liikumisse Soome lahes, siis üldiselt toimub see ju vastu kellaosuti liikumise suunda. Seega Käsmu rannameri polegi ju tõeliseks sadamakohaks sellise muuliga sobilik. ( Kõigele lisaks võib see hakata põhjustama ja ka küla lõunapoolse ranna aeglast soostumist.) Loodus ise dikteerib, mida võib ja mida mitte. Tuntud laulusalmgi ütleb: "Mida sina, maamees, merest tead, ei tea halba, ei tea head." Tuleb vist üks tõeline sügistorm ära oodata, et näha, mia alles jääb. Kahju, kui "maamehed" Käsmu rahulikku ellu sellisel kombel sekkuvad. Ka turist soovib näha idüllilist, maalilist rannaküla, mitte aga supermoodsaid projekte. Ta külastab ju rahvusparki, mis "on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks". Ta teab, et külastab üht Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala. Siin on kohalikud inimesed harjunud väärtustama oma ajaloolist miljööd, nii külamiljööd pärandmaastikega kui ka lähemat taluõue ja traditsioonilisi ehitustavasid. Lahemaa Rahvuspark on Eesti üks külastatavamaid turismiobjekte väljaspool Tallinna vanalinna. Jätkem turistidele võimalus näha ka edaspidi maalilist Eesti rannaküla rohkete rändrahnudega kalda ääres!

29.jaanuar 2016

Toomas Lausmaa: Pooldan Käsmusse väiksema sadama ehitamist. Toomas Lausmaa, TTÜ STI

27. jaanuar 2016

Annika Poldre: Jaksu võitluseks vallavalitsusega!. Nad peaks KÄSMU RAHVALE AVALIKUSTAMA, KES ON SUURE SADAMA HUVIGRUPP JA KELLE RAHAD ON SELLE SUURE PROJEKTI TAGA.

21. jaanuar 2016

Mati Männik ja Tia Vene: Tere. Kuulnud koosolekust, mis puudutab väga lähedalt Käsmu tulevikku, hämmastas mind asjaolu, et seda ei planeeritud nädalavahetusele. Teatavasti napib Käsmu ümbruses töökohti ja enamik külas kinnistut omavaid inimesi on oma tööga seotud mujal, valdavalt Tallinnas. Koosoleku ajaks on valitud kolmapäev 10. veebruar 2016 kell viis õhtul. Kas see on nii teadlikult valitud, et need inimesed, kes on samuti Käsmu tulevikust huvitatud, koosolekul osaleda ei saa. Kus me elame!? Üheks arutlusobjektiks koosolekul on Käsmu sadama detailprojekti arutelu. Laual peaksid olema kaks varianti: üks Vihula valla, Käsmu Majaka Sadama ning teine Käsmu rannakalutrite, Meremuuseumi (A.Vaik) oma. Vallapoolne projekt paistab silma oma hiiglaslike mõõtmetega. Kui arvestada, et see tuleb 130 m kaugusele merre (ca 15 m sügav), tekib küsimus: kuidas see mõjutab Käsmu lahe floorat ja faunat. Teatavasti ei ole uuringuteks kaasatud mereteadlasi ega hüdrolooge, samuti puuduvat arhitektil merealased teadmised. Käsmu lahe sopp ehk lõunapoolne ots ja lahe külaäärne ala – mõlemad on kinnikasvamise ohus. Selle põhjustajaks peetakse olemasolevat väikest ca 20 m muuli. Milline võib olla 130 m mõju?! Projekt kubiseb vastuoludest Lahemaa Rahvuspargi nõuetega. Huvitav, mis on selle suure sadama – mis kuidagi ei sulandu Käsmu küla miljöösse – missioon ja põhjus? Kas tõesti tänu sellisele sadamale hakkavad Käsmut külastama mereturistide hordid??? Miks nad peaksid siia tulema? Kas selleks, et külastada Käsmut, mille nime omaaegsed laevaomanikud ja kohalik merekool kuulsaks tegid, või sellepärast, et külas on suurte mõõtmetega moodne sadam? Siinkohal ei saa märkimata jätta, et pärast vahepealset pausi on Käsmu jälle „pildil“ tänu Meremuuseumi töötajate tegevusele (A.Vaik). Kui siiski see projekt teoks saab ja Käsmut hakkavadki külastama mereturistide hulgad, ootavad nad teenuseid nagu kõrts, kaubanduskeskus, SPA, hotell, kasiino jms Karta on, et hääbuvad kaunid kontserdid, Viru-folk jt Kuid see ei oleks siis enam Käsmu ja küla külastamise mõte kaob. Vaadake, millises seisus on Vergi ja Eisma sadamad! Ka Võsu sadamal ei ole täituvust. Nii saame tulemuseks rikutud Käsmu küla. Lisan, et kõigi prognooside järgi ootab maailmamajandust ees väga raske aasta. Vaadake, mida teevad börsid…

Teisiti näeb välja Käsmu Meremuuseumi ja külakalurite poolt pakutud sadama projekt. See on väiksem, küla miljöösse sulanduv, mere poolt tulevate tormide eest kaitstum ja igati külaarengule vajalik ning sobiv. Oleme sellise sadama poolt. Lugupidamisega Mati Männik ja Tia Vene

19. jaanuar 2016

Meelis Pirn: Loodan, et oma arvamuse võivad välja öelda ka mitte püsielanikud, vaid piirkonna suvilaomanikud. Minu arvates on tegemist hea näitega selle kohta, kuidas asju on hakatud ajama valest otsast ning on sellega tekitatud palju tüli ja ebameeldivusi. Sedavõrd olulise objekti puhul oleks pidanud esmalt külarahva arvamuse ära kuulama ning siis selle järgi tegutsema. Praegu aga lihtsalt surutakse järjekindlalt külarahvale peale plaani, mis neile ei meeldi. Ilmselt saab igaüks, kes vähemalt kordki Käsmus käinud, aru, et sellistes mastaapides sadam väikesesse rannakülla ei sobi. See rikuks jäädavalt Käsmu tänase rannaküla miljöö ning siis enam polekski ühtegi põhjust ei laeva ega autoga Käsmu sõita. Keegi ei tuleks ju Käsmu sellepärast, et seal on suur ja vahva sadam, kus saab kõrtsis õlut juua. Käsmu tullakse tema unikaalse miljöö pärast. Kui seda miljööd enam ei ole, siis milleks siia tulla? Miljöö kadudes kaovad siit kiiresti ka miljöösse sobituvad kultuuriüritused: Viru Folk, Kaunid Kontserdid Käsmus jms. Suur ja uhke sadam jääb lihtsalt tühjana seisma, nagu on juhtunud Vergis. Olen nõus, et olemasolev sadam on liiga väike ja see vajaks väikest laiendamist ning süvendamist. Täiesti piisaks sellisest sadamast, nagu ehitati välja Võsule. Iga laevaga ei peagi saama Käsmus randuda. Võsult Käsmu on vaid 4-5 kilomeetrit. Kui Võsu sadamasse tekitada nt. elektriautode laenutus, siis saavad ka need, kes Käsmu sadamasse ei mahu, ilma probleemideta Käsmut külastada. Kõige hullem on selle projekti juures tankla. Kujutage ette, kuidas suured kütuseautod hakkavad sõitma mööda Merekooli tänavat. Päris juba vaatepilt. Loodan väga, et see projekt ei realiseeru.

18. jaanuar 2016

Kaja-Riina Plumann: Kulla kooliveli! Jagan sinu muret ja mitte ainult mina. Paljud kolleegid -giidid, kes ikka Lahemaa tuuri ajal ka muuseumist läbi põikavad. Kui tõesti tölplus jääb peale ja seda suurt sadamat hakatakse ehitama, siis tahetakse veel suuri ostukeskusi, Spa.sid ja mida kõike veel...See pole  siis enam see Käsmu, mida aastakümneid tean - Näen plaanis jänkistiili märki - ei poolda ma küll seda värki, et kõik peab olema nii Grand - las loodus jääb ja Käsmu rand! Mul on Võrus näitus vaja maha võtta, oleksin muidu kohal ja trambiksin käte ja jalgadega selle Mania Grandiosa plaani vastu. Head Merekultuuriaastat ja loodan et võidame. Tervitustega  Kaja-Riina Plumann

17. jaanuar 2016

Toomas Lepp: Tallinna TV tuleb kindlasti kohale. Terv. Toomas

Olev Remsu: Käsmu muuseumi ette tuleb püstitada monument. Paras koht on seal olemas. Proportsioone silmas pidades peaks see olema rohkem horisontaalne kui vertikaalne. Kindlasti mitte obelisk. Kindlasti mere-teemaline. Aga kellele? Millele? Mis materjalist? Viimane sõltub muidugi rahadest, kellele-millele küsimuses tuleks korraldada küsitlus. Ise pakuksin Aarne Vaiku akvalangiga. Las ta seal ujub allpool veepinda. Aga ma ei pressi peale. Kui rahvale meeldib rohkem Aarne, barett peas, olgu siis nõndamoodi. Rahad jälle sõltuvad korjandusest. Kui on monument, siis on muuseumi tulevik kindel.´Ausõna, ma ei tee nalja. Olev

16. jaanuar 2016

Marianna Older: Tere! Tutvusin pakutud lahendustega. Meeldib rannakalurite poolt pakutud projekt. Ja mitte seetõttu, et visuaalne pool oleks parem. See on lihtsalt sobivam nii oma suuruselt kui ideelt. Just idee on see, mis võiks olla oluline ja rannakalurite poolt pakutav on seotud nii kohalike reaalsete oludega kui ka reaalsete koolituste ja üritustega. Niikuinii on ümbruskonnas sadamaid, mis on üsna gi tühjad - Võsul, Vergis, Eismal. Eisma sadam on mõistatus- kellele ja milleks? Kõle ja sadamahoone seisab vist üsna kasutult? Samas on Viinistul lähtutud üsna reaalsetest vajadustest ja sadam on vastava suuruse ja sääl käiakse just miljöö säilimise pärast. Nii seostaks Käsmu sadamat pigem sellega, mida kohalikke olusid tundvad ja palju ära teinud inimesed välja pakuvad - eriti meeldib soov lapsi merega kokku viia. Mida edasi teeksid aga sinna eeldatavalt meeletute hulkadena purjetavad ja saabuvad inimesed? Ei tasu unustada meie suvede heitlikkust.Pigem saabuvad siia loodusest ja paikkonnast huvitet turistid maad mööda, kuna see on palju kättesaadavam ja taskukohasem võimalus, see on nende jaoks Eesti tundmaõppimise jätk ja nad liiguvad edasi. Mis ahvatlus oleks AINULT Käsmul, et siia kauge maa tagant tulla? Ei veena ka jutt, et siis võimalus liikuda peatudes väikesadamates... Vergi on ju hää näide sellest, et ideed pole. Ei saa vaadelda vaid sadama ideed sidumata seda piirkonna ideega. Ja mulle tundub, et see puudub hoopiski. Selgelt väljendudes- pooldan rannakalurite ja A. Vaigu poolt pakutud varianti. Hääd soovides

Rein Vasser: Ei toeta Vihula valla ja MTÜ Majaka Sadam poolt pakutavat  eskiisprojekti. 1. Projekteeritav sadam on liialt suur ja ei arvesta piiratud juurdepääsuga sadamaalale. 2. Projekteeritav 130 m pikkune muul võib muuta avamere hoovuste suunda ja soodustada muulist lõuna poole jääva ranniku täiendavat roostumist. 3. Pooldan Käsmu Meremuuseumi poolt pakutava sadama arengu plaani.   http://tinyurl.com/hw9jb3a . Rein Vasser, Käsmus alates 1967 aastast.

15. jaanuar 2016

Mart Nuga: Tere! Toetan Käsmu väikesadama, meremuuseumi poolt pakutud, S3 projekti. Vallavalitsuse poolt pakutu ei sobi Käsmu. Piltlikult öeldes oleks nagu sea selga sadul. Lugupidamisega! Mart Nuga

Raido Raidla: Võsule alles ehitati.

Katri Ruut: Tere! Olen kahjuks yle paari aasta Eestist eemal viibinud ja sel p6hjusel pole v6imalik ise kohale tulla, kuid tunnen antud teema vastu sygavat huvi ja Käsmu käekäik on mu pere jaoks ylimalt olulline! Töötan antud ajahetkel jälle teispool lahte samade teemadega ja yritan end vaikselt kursis hoida ka Eesti poolel valdkonnas toimuvaga. Kindlasti tuleb tunnustada koostajate tööd! Lahendusettepanekud on uhked ja nende töö esmaklassiline. Siin ei ole kysimust viletsas detailplaneeringu lahenduses. Kyll aga on suuri puudujääke detailplaneeringu koostamise korraldamises märgata! Täna kehtiv seadusandlus selles osas on ysna mannetu ja kui asja inimlikkust perspektiivist ei käsitleta, siis sinna see paraku jääbki!! Kahjuks saan syveneda vaid internetis olevatesse dokumentidesse. Mind jääb painama m6te, et kas töesti pole ala kohta varasemalt koostatud detailplaneeringut?! Ehk eksin, kuid kangesti tahaks väita vastupidist. Minu arust kannab pakutav sadama ala kaldast eemale rajamine hästi ka muuseumi ajaloolist laevade ankurdamise fakti. See on kenasti lahendatud. Kuigi ma väga pyyan ei suuda ma siit eemalt vaadates hästi m6ista soovitavat kogu sadama ala suurust! Kui idapool on Vergi sadam ja lääne pool Viinistu sadam, mis tänagi ei ole maksimaalse täittuvusega, milleks siis nende kahe vahele on tarvis ehitada neist kahest suuremat sadamat????? Millest tuleb selle sadama kasum, kui piirkonda juba teenindavad kaks sadamat?  Jah tegemist on kaptenite kylaga. Jah see on turistidele atraktiivne. Aga kui ysna lyhikese vahemaa tagant panna toimima kolm samasuguse p6himöttega objekti, ei saa neist ykski korralikult tööle. Alkoholi veo plaanide teostus on nyydseks m6tetu, toll on omi tingimusi oluliselt karmistanud. Betooni valatud rand ja rajatised pole kindlasti need, mida muinsuskaitselisest aspektist aksepteerida materjalina väärtuslikul lahemaa kalurikyla maastikul saaks! Kuigi see oleks modernne ja kergesti hooldatav. Olen täielikult sama meelt, et Käsmu vajab arendamist, eriti, kui ta on ise endale nime teinud Kaunite kontserdite ja Viru folgiga. Kuid seda ei tohi mittemingil juhul teha vaid kohalikku kogukonda ära kuulates! Nad tuleb kindlasti kaasata. Planeeringu koostamine ei ole ainult yhe isiku huve arvestav tegevus, see on elukeskkonna kujundamine nii loodusele, kui selle kroonile ja ka majandusele! Hoidkem yksteist! Lugupidamisega

Aleksander Nikolajev: Püüan vähemalt kaasa elada, eriti tänases VTeatajas ilmunud üleskutse valguses panustama Lahemaa kultuuripärandi kaitsekorraldusse (25.jaan. 16:00 Palmses). Minu jaoks, isiklikult, on sinu mure arusaadav - kui on vaja kusagil hääletada-esineda - anna teada! Ettevõtjana, ma isegi kadestaks rohkem :) miks Kundasse keegi ei kavanda midagi sarnast? Selge see: pakutav eskiisprojekt sobiks mõnda suuremasse asulasse, mitte kaitseala piirkonda. Kui tegemist on planeeringuga planeerimise pärast, siis võiks isegi närve säästa ... praeguste mängureeglite järgi neid peab uuendama iga 5 a. tagant ... las kehtestavad ja järgmisel viisaastakul (kui kohalik võim uueneb) saab ka maha võtta. Kui on tõsine kavatsus realiseerima hakata või veel mõne EL-fondi "rahasüst" leitud - siis tuleb ainult kainet mõistust soovida. Jätkuvalt parimaga, Aleksander Nikolajev (Kunda EST)

Tõnu Kurisoo: Tere, Kõige õigem näiks lahkumine Vihula vallast ja alustada ühinemise läbirääkimisi kasvõi Loksa vallaga. Vihula vallajuhtide toimetused ei vääri usaldust, Küsitluses, kus tahavad inimesed 21. sajandil elada (http://ekspress.delfi.ee/kuum/kus-tahavad-eestlased-elada-xxi-sajandil?id=69129043) on Vihula kindlalt viimaste seas, Loksa tunduvalt eespool. Haldusreforn peaks teoreetiliselt soosima piiride vahetust. Üheks pretsendendiks oli ammusel ajal Lehtse lahkumine Järva maakonnast. Lehtse vald oli vald Järva maakonnas aastail 1991-2005. Tõnu Kurissoo

Priit Veski: "Käsmusse tullakse ja tahetakse tulla sellepärast, et ta on Käsmu, mitte seepärast, et siin on suur ja moodne sadam." Sorry - aga see on ju kõige lollim jutt eales! Kõige vähem tüli teevad merdpidi tulijad, maad mööda on Teie juurde tulek niisamagi ikaldus kuubis. Ma täiesti mõistan, kui käsmukad ei taha üldse võõraid näha. Ma ka ei tahaks ja ei taha oma kohas. MA mõistaks ka jubedate folkkide ja muu lärmaka märatsemise keelamist. Aga merdpidi tulijad on alati oodatud, selleks olgu ka korralik sadam. Üldse tekitab küsimust, kes need käsmukad siis on, kui mitte sadamaga ajalooliselt seotud rahvas. Aga et uus-käsmukad sadama VASTU võitlevad, on pehmelt öeldes kummaline. Ega Te väga palju targemad kui haapsallased välja küll ei paista... Neile ka seal ei sobi ei KEKi kai arendamine, kohutava kalatööstuse maa-ala ilusaks tegemine ega kenad sadamad. Rannaküla ja rannalinna VISIITKAART ongi korralik sadam!

Priit Veski: MA leidsin põhjalikumal lugemisel veel ühe toreda koha:"Kehtiva Vihula valla üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Vihula Vallavolikogu poolt 13.08.2003 määrusega nr 19) jääb planeeritav ala riigikaitselise maa sihtotstarbega alasse." Mis Te seal tahate hoopis omale sõjasadamat või väeosa??? Või naato neegreid, 3.7Ha peale mahutab kenasti ära ka militaarkopterite platsi. Oh seda õnne siis käsmukate õuel! Muidugi võiks mõne pagulaskeskuse ka ikka teha- saaks massikabistamist harrastada... Ma nagu päriselt ka ei saa tihtipeale aru: ajame eemale rahakad, vaiksed, kultuurihuvilised, vara magamaminevad pensionäridest või peredega merpidi liikuvad Eurooplased? Suvel "teenime raha" läbudelt ja lärmilt ja olemegi jube õnnelikud - saime suvi otsa "puhata". Kadeduse liidame juurde: äkki naabrimees saab sadamas tööd ja "rikkaks". Aga vaat sellele kõige-kõige-kõige kvaliteesemale seltskonnale - merd pidi tulijatele - trääsa "raiskadele"!

Sven Kullerkupp: AVALDUS. Olen  Käsmu  regulaarne  külastaja ja  fänn  aastast  1992. Seetõttu on mulle väga  tähtis  unikaalse  kaluriküla  ja  kaptenite  küla  käekäik. See on ka põhjus, miks  turist  tuleb KÄSMU..  Sellisenana hoida  ja arendada Käsmut, tuleb  teha seda väga  ettevaatlikult. Säilitada vana ja samas käia ajaga kaasas, olla ajakohane on raske küsimus. Seetõttu pean Käsmu  Meremuuseumi muret  põjendatuks. Olen  vastu Vihula valla poolt pakutavale Käsmu ehitusplaneeringule. Leian  sobilikuks  olveva  Käsmu Meremuuseumi direktori  Aarne Vaigu sadamaplaneeringu. Mõistan täielikult kõigi Käsmu sõprade muret! Sven Kullerkupp, helilooja, pianist ja muusikaõpetaja.

Rein Raud:  See näeb üsna õudne välja. Ise olen kahjuks neljapäeval veel linnas, aga ma loodan, et kuidagi ja millalgi õnnestub sellele asjale ka mingi lõplik piir panna. Tervitustega, Rein Raud

Ann Vool: Kes hindavad Käsmut sellisena nagu ta on ega soovi sinna suurt "kaubanduskeskust" võiksid oma arvamust avaldada.

Robert Kallasmaa: Muidugi vajab Käsmu sadam arendamist, kuid see ei tohiks muutuda modernseks klaasist ja betoonist monstrumiks nagu praegusel ajal tehakse. Selle asemel peaks sadam olema taastatud ajaloolisel kujul st. kasutades autentseid materjale ja kohaliku ajalugu arvestataval kujul.

Georg Liiva: Tere Austatud Aarne! Olen Sinuga 100% nõus. Ma kardan, et sellistes asjades vaidlemine on mõtetu (samuti nagu poliitikas), vaid tuleb tegutseda konkreetselt Jumala Abiga. Jumal ongi meile andnud Maailma selleks, et me saaksime seda nautida - iga Inimene võrdselt, aga mitte nii, et sellest saavad hüve ainult mõned. Julgustan Sind Palvetama Jumala poole, ehk siis ISA poole JEESUSE NIMEL, et ÕIGLUS VÕIDAKS! Ja sel juhul on ÕIGLUS GARANTEERITUD. Aamen!

​Ülo Vooglaid: Tere Aarne! Tänan põhjaliku ülevaate eest Käsmu sadama ehitamisega seotud muredest. Kahjuks olen ma sel alal võhik, aga nii palju saan isegi mina aru, et kui ärialaste huvide rahuldamine muutub eesmärgiks, muutuvad kohalikud elanikud selle eesmärgi saavutamise vahendiks ja keskkond tuuakse ohvriks. Jube dilemma, mida paljud kas ei märka või ei pea oluliseks. Kõike head! Ülo

Tiiu Sandrak: Päris jube! Peab vist Käsmu rahvast "õnnitlema" niisuguse naabri puhul. Tiiu