Peale kolmapäevast melu 10. veebruaril 2016 leidsime muuseumi hoovilt vettinud paberi. Näeb välja nagu stsenaarium uudislõigu tegemiseks. Tekst avaldab muljet just oma suhtumise poolest. Skännitud pdf-i leiad loo lõpust, juhiste järgi valminud uudisnupu lingilt.
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/kasmu-elanikud-on-mures-pla...
sadam.jpg
Mardisalu KASMU .jpg
Mart Mardisalu kommentaar:
Tere, lgp. Tiit!
Tänud kirja eest!
Kogu TV3 uudistetiimi eesmärk on teha kvaliteetseid ja tasakaalustatud uudiseid ning usun, et just nendele parameetritele vastas ka teie poolt viidatud materjal.
Selgituseks niipalju, et meie Rakvere reporter Mati Metsjõe, kelle sündmust kajastama saatsin, polnud vaidlusest, selle sisust ja taustadest teadlik. Ise olen samast piirkonnast pärit ning kodukandi teemadega paremini kursis. Sellest ka põhjalikum briif ja soovitused.
Paraku kipuvad seda laadi vaidluste (ja Käsmu juhtum pole siin erand) meediakajastused arendajat juba ette sildistama. Selleks, et TV3 lugu püsiks tasakaalus, palusin reporteril ka arendaja seisukohad kindlasti ära kuulata, võrdselt kogukonna ja arenduste vastase esindajatega. Olen veendumusel, et valminud loole ehk tulemusele ei ole ühelgi osapoolel põhjust etteheiteid teha.
Möönan, et kahetsusväärsel kombel on teie kätte sattunud kahe kolleegi vaheline personaalne kirjavahetus kohati lohaka keelekasutusega ja vabandan „kulturnikute“ ees! Ei tahtnud kedagi halvustada.
Parimat!
Mart Mardisalu
Et kirjatükki konteksti panna, küsisin kommentaari mõnelt tuttavalt ajakirjanikult.
Arni Alandi, ERR Aktuaalse Kaamera välisuudiste toimetaja:
Minu ajakirjanikukarjääri jooksul pole mulle selliseid kirjalikke juhiseid kunagi antud. Ka mitte ajal, mil ma ise TV3-s töötasin. Olen harjunud praktikaga, et uudistesaate toimetaja ja teatud lõigu toimetaja/reporter räägivad asjad suusõnaliselt selgeks. Olen ka harjunud, et mingi konkreetse teema kajastamisel on usaldus toimetaja/reporteri vastu nii suur, et talle antakse võimalikult vabad käed ning suuniseid võimalikult vähe, needki pigem stiilis, kuidas lugu visuaalselt huvitavamaks muuta või siis rõhutada mingit konkreetset aspekti, mida seni vähe kajastatud või mis aitaks lugu paremini siduda ülejäänud saatega. Hämmastav aga on, et kõnealustes suunistes antakse väga selge hinnang "kulturnikud hauguvad muidugi loomuomaste vasakpoolsete vaadete tõttu alati". Selline lause reporterile antud juhistes juba eeldab loo vajumist tasakaalust välja. Et eesmärgiks ongi kallutatud lugu, näitab ju ka lause "tahaks asja enam-vähem tasakaalus käsitleda, väikestviisi kaitsta sadama arendajaid". Sedamoodi kallutatud lood oleks õigustatud ehk meedikanalis, mis määratlebki end mingi teatud seltskonna esindaja/häälekandjana (vasakpoolsed, parempoolsed, konservatiivid, liberaalid, teatud äriringkonnad jne.). Kanali puhul, mis esitleb end neutraalsena, üldisest ajakirjanduslikust objektiivsusest lähtuvana, on selline lähenemine minu arust selgelt taunitav.
Kaja Kunnas, Helsingin Sanomatele kirjutav ajakirjanik:
Äkki on parem, et tsiteerid otse Eesti ajakirjanduse eetika koodeksit, http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html
1.4 Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon.
Selle alusel saad juba märkida, et pealik ei tohiks soovitada ajakirjanikule olla "vaikselt kaldu" ühe konflikti osapoole kasuks.
Priit Ennet, Vikerraadio toimetaja:
Minu jaoks on üsna üllatav, et Eestis, mille ajakirjandusvabadust hindab Freedom House 14. kohale maailmas, on ühes peavoolu-telekanalis antud reporterile otseseid soovitusi pisut kallutatud uudisloo tegemiseks. See ei kõlba küll kuhugi.
