Parda- e poordituli |
Parda- e poordituli valgustab horisonti 112,5o ulatuses vöörist kuni 22,5o tahapoole vastava külje traaversit (paremal on roheline, vasakul punane pardatruli). See vasak pardatuli on Vaabu talust, Marie Männiku käest saadud.
nike free run 5.0 boots |
|
21.11 Lahemaa rannakülade mälumaastike infopäev |
|
|
Eve Kask oma viimasest näitusest |
Käsmu Meremuuseumis
räägib Eve Kask oma viimasest näitusest
EE EESTI EDULUGU
Olete oodatud! |
|
Käsmu Meremuuseumi saalitoa sünnilugu 2015 |
|
|
Kirst, romaanipärane |
Kirst on kaanega laudkast asjade hoidmiseks. Eesti aladel juba enne 13. saj. Romaanipärane kirst on ostetud antikvariaadist.
|
|
Tuluseraud, tooseraud |
Käsmus tuluserauaks (ka tulehark) nimetatud raudhang, milleotsa tehtud tohust ja tõrvasest männipuidust tuli valgustas öisel ahingupüügil veepinda.
|
|
Viljakumm, ummiknõu |
Viljakumm on suuremaid ühepuunõusid, tegu on nn ummiknõuga. Kumm oli kahe põhjaga, avaus küljel, asetses aidas külili asendis. See viljakumm on ostetud antikvariaadist.
Nike Magista Obra Low |
|
Tooseraud, tuluseraud, tulehark |
Käsmus tuluserauaks (ka tulehark) nimetatud raudhang, milleotsa tehtud tohust ja tõrvasest männipuidust tuli valgustas öisel ahingupüügil veepinda. Tänapäeval on Käsmu küla jaanitulel mõned tulehargid ka rannas meeleolu loomas.
|
|
Kapten A. Männiku santsukast |
Aarne vanaisa, kapten Aleksander Männiku santsukasti kinkis muuseumile Aarne ema Ellinor Vaik. Eriti imetlustvääriv on santsukasti kunstipäraselt punutud käepidemed-sangad. Meremehekast, ka santsukast on meremehe isiklike riiete ja tarbeesemete paigutamiseks ettenähtud kast. Kast oli risttahukakujuline, alt laiem, et õõtsumisel ei kandiks. Küljed olid värvitud roheliseks ja kaas mustaks. |
|
Santsukast A |
|
|
Santsukast |
|
|
Reisivakk |
|
|
Võrgupullude kuivatuspress |
Kaarle talust Haarald Lassi kingitud võrgupullade kuivatuspress. Kasetohust võrgupulludega, tohtu on keedetud kuumas vees ja siis kokku rulliutud ja hammastega eel press enne kuivatuspressi panekut tehtud. Hambajäljed on siiani pullude peal näha.
Nike Zoom Assersion EP |
|
Mütt (pull, põrk) |
Kalade peletamise vahend püügil. mütt koosnes pikast puuvarrest ja selle otsa liidetud puukabjast, viimase kuju järgi jagunesid umbse ja õõnsa kabjaga müttadeks. Mütaga löödi järskude hoopidega vette, selle tagajärjel tekkis lööklaine, mis kalad püünisesse peletas. Kala võis löögi tagajärjel ka kõhu üles keerata ja enne kui toibuda jõudis, sai teda kahaga püüda. |
|
Saalitoa esemed |
Siia on Aarne Vaik pannud välja oma kollektsiooni erilised, silmapaistvad esemed.
|
|
Taastatud saalitoa avamine |
Käsmu Meremuuseum avas pühapäeval 4. oktoobril 2015 peahoones taastatud saalitoa. Uus biidermeier-stiilis mööbliga sisustatud saal avab maja vasakpoolse tiiva üheks tervikuks juba olemasolevate - palkoni, kapteniproua toa ja köögiga.
Aarne Vaik tegi kokkuvõtte toa sünniloost. Mitme otstarbega saalis on võimalik uurijatel ja muidu huvilistel tutvuda muuseumi säilikutega.
Saalitoa esimese kontserdi andsid Mari-Liis Uibo ja Andres Uibo.
|
|
Saalituba |
|
|
Giidiga muuseumis |
|
|
Käsmu Meremuuseumi sõnumid nr1 / Messages from the Käsmu Maritime Museum No. 1 |
|
|
Jälje-õppeplats |
|
|
Käsmu Meremuuseumi sõnumid nr1 |
Käsmu Meremuuseumi sõnumid nr1 |
|
Paadiehituse õpituba |
Tule vaata, kuidas ehitatakse paat valmis kahe nädalaga! Tänavu on muuseumi laevaehitusplatsil muinaspaadi ehitamine käsil 3-14. augustini. Muinaspaadi ehitamise õpitoa meister on Anti Kreem, tehakse Norra "Oselvar" paadi vähendatud koopia, mille pikkuseks vaid 3,5 m. Tegu on Lahemaa mereklubi lastelaagri ajal tehtava paadiehituse õpitoaga, mis rahalist tuge saanud Hooandjalt. Tähelepanuväärne on seegi, et Lahemaa 33 rannaküla umbes sajast endisaegsest laevaehitusplatsist vaid üks - Käsmu Meremuuseumi juures olev "Kaevu-valgama" nimeline on tänaseni elavalt kasutuses. |
|
Viru Folk |
VIRUFOLK
PROGRAMM
MERESÕIDUD
LASTEPROGRAMM
|
|
Kammerkontsert Käsmu Meremuuseumis |
Maksim Tarnorutsky (tšello)
Svetlana Tarnorutsky (klaver)
Kavas: P. Tšaikovski, K. Saint-Saens, G. Faure, F. Poulenc, C von Maydell |
|
Näituse avamine - kammerkontsert |
Galina Enderi maalinäituse "Lahemaa etüüdid" avamise puhul Käsmu Meremuuseumis toimub klassikalise kammermuusika kontsert
Kavas: A. Motsart, L. Beethoven ja F. Schubert |
|
Võrkudega kalapüük |
ÕPPEPÄEV reedel, 3.juulil Traditsiooniline võrkudega suvine kalapüük
2.juuli õhtul asetavad kalurid võrgud püügile.
3.juuli hommikul kell 8:30 algab umbes 3 tundi kestev vaatlus merel. Kohalikud kalurid - „Käsmu Lahe Kalur” liikmed võtavad õhtul püügile asetatud võrke välja.
Keda võrgupüük huvitab ja võrkude nõudmist oma silmaga näha tahab on oodatud vaatlusele merel mootorpaadi Cumulusega. Liigutakse ühe kaluri juurest järgmise juurde. Vaadeldakse 3-4 kutselise kaluri tegutsemist. |
|
Säilitagem Käsmus turvaline ja inimlik keskkond! |
Tere, sõbrad!
Kõigepealt tänan kõiki, kes ühinesid sõpruskonnaga. Mõeldes edasi, kes on siis see sõpruskond? Arvan, et niikaua kui eesti rahvas uurib, loob ja säilitab oma kultuuri, seni elab see rahvas. Rahvuse säilimist ei kaitse ainult kaitseministeerium ega rahandusministeerium ega ka kultuuriministeerium, vaid ikka rahvas ise peab kultuuri toetama ja see oligi teie tänuväärt otsus ja tegu. Suur tänu!
Mõned väljavõtted toetusavaldustest:
|
|
Käsmu Meremuuseumi SÕPRUSKOND/The Käsmu Maritime Museum’s FRIENDS |
|
|
Muuseumiöö Käsmu Meremuuseumis |
Tänavune muuseumiöö oli piduselt eriline, Kert Krüsbani lõõtsahelide saatel said virgemad tantsugi löödud. Tavalisest enam muusemikülalisi oli seekord Soomest ja Rootsist. |
|
Hülgeõng, housejõhvist otsaga |
Hülgepüügil kasutamiseks. Abitule noorhülgele, pandi õng nahakülge, et valus nutt kutsuks emahülge appi. Siis oli võimalus emalooma küttida.
|
|
Haaraja, asjade väljatõstmiseks veest |
Alati on laeva laadimisel miskit vette kukkunud, selle tööriista abil saadi sellist kraami tagasi ppinnale vinnata.
|
|
Rannakäru |
Rannakäru, oli eeslükatav ühe rattaga lükkekäru. Kärule sobitusid hästi kalakastid, kasutati ka küttepuude laadimisel laevale. Ratas oli tavaliselt väike, 20-30 cm läbimõõduga, mistõttu selleks sobis hästi puupaku otsast lõigatud pakkratas. Arhailine lükkekäru koosnes aistest ja neid ühendavaist ristpuudest. Ratta ette paigutati tugilaud, mis takistas koormal ratta peale vajumast.
Lebron Soldiers X 10 |
|
Kivikouk |
Harri Sandströmi raamatus "Lahemaa randlased" (lk 37) viimane lõik:
|
|
Terevilja uhmer |
Lätist pärinev ja Võru antiigist ostetud uhmer. Ajalooliselt kasutati puidust ja kivist uhmreid teravilja jahvatamiseks. See uhmer on kanepiõlist läbiimbumud.
nike air max 90 china |
|
Rakendatud räimevõrk võrguhargil |
See võrguhark pärineb Raivo Laasmägi Rakvere antiigipoest. Tegu Viruranna hargitüübiga. Võrguhark on kalavõrgu kinnitamiseks riputamiseks, kasutati kalavõrkude tegemisel või parandamisel. Võrguhark koosneb väikeste harkjalgadega tallast ja talla ühte otsa vertikaalselt kinnitatud hargist.
|
|
Udupasun |
Laeva udupasun on kasutusesl ohu signaalina, heli, mis hoiatab meresõiduohtude eest udustes tingimustes. Enam kasutusel meretranspordi puhul, kui visuaalse navigatsiooni abiseadmed nagu majakad, laternad on udust tingituna halvasti nähtavad. Pärineb Raivo Laasmägi antiigist.
Nike Hyperdunk 2018 |
|
Elussööda sump |
Pärnumaalt pärit söödasump on ostetud Võru antiigist, oli oma aja kohta kallis ost. Arvatavalt oli sump kasutusel niglide transportimiseks. Lihtsaima ehitusega sumpasid nimetatakse ka panduriteks. Need on tavaliselt augustatud, võretatud avadega või hõredalt löödud laudadest kastid ja rõngastele kinnitatud võrkkotid. Tavaliselt on need mõeldud kalapüügil saadud saagi (vees) hoidmiseks püügi lõpuni. See sump on elusa söödakala vedamiseks.
|
|
Kalapüügitoa esemed |
Siin galeriis on Käsmu Meremuuseumi kalapüügitoas olevad esemed.
nike air max 2019 release |
|
Laager 2015 |
Tänavune suvine kalurilaager on toimumas 15.-19. juuni, 29. juuni- 3. juuli, 13.-17. juuli, 27. -31. juuli. KIK meid ei toeta, seega 50 € on laagrinädala tasu. Muidugi palume end kodulehel julgelt registreerida, ka varem laagris osalenud õpilased peaksid seda tegema. Seekord algab laager kohe võrkude väljavõtmisega, sest Käsmu lahest on vaja kalaproove, et Maaülikooli teadurid saaksid määrata saasteaineid meie kalades. |
|
Pastelde valmistamise õpituba |
Aarne on tuntud ka kui pastlategija. Sageli kutsutakse teda pastelde valmistamise õpitubadesse juhendama. Kui huvi on saab õpituba teha ka Käsmus, siin on kõik materjalid ja töövahendid käepärast. Paras grupi suurus on 10- 20 inimest. Tavaliselt võtab endale ühe paari valmistamine aega umbes 7 tundi. Sageli on soovijad kas rahvakultuuri õppivad üliõpilased või erinevad rahvatantsurühmad. Pastlategemine on päris töömahukas ja esmakordselt tehes vajab pidevat juhendamist. Julgustame kõiki proovima, sest õpitoas saab lisaks valmis pastlapaarile ka kogemuse nahatööst. |
|
Arusaamatused valla ja Käsmu Meremuuseumi suhetes |
Tere! |
|
Kaunid Kontserdid Käsmus |
4-11.06 toimuvad kontserdid
04.06 Mari Jürjens ja Riho Sibul
05.06 Dagö
06.06 C-Jami päikeseloojangu kontsert
07.06 Lenna & Eplik
09.06 Vallatud Vestid & Kõrsikud
10.06 Vallatud Vestid & Kõrsikud
11.06 Curly Stringsi suve avakontsert
12.06 Curly Stringsi suve avakontsert
Kõik kontserdid algavad kell 20.00. |
|
C-Jam Crazy Cellos |
22.07 kell 22 C-JAM Päikeseloojangu kontsert Crazy Cellos
|
|
Maarja-Liis Ilus ja Koit Toome Maailm meie käes |
15.07 kell 20 Maarja-Liis Ilus ja Koit Toome kavaga Maailm meie käes |
|
Pühadetervitus! |
|
|
Peakompass |
Selle laevakompassi on annetanud muusuemile Rakvere Lastekunstikool. Nõukogudeajast kooli joonistamistundides kasutusel olnud kompass leiti muuseumisse paremini sobivat. Tavakülastaja peab ekslikult seda eksponaati väga sageli üheks tuukriskafandri osaks.
Peakompass on magnetkompass, mille järgi laevajuht määrab ning jälgib laeva kurssi. Peakompass asub ülasillal, lisavarustuseks nurgamõõtur.
|
|
Kolmik-istepink (1065) A.M. Luther |
Ostetud antikvariaadist. Lutheri-vabriku sari "Ameerika mööbel" vineerist istepink: profiil nr. 24, perforatsioon nr. 152. Tootmine 1886-1890
A. M. Lutheri vabrik (ka Lutheri vabrik) oli 1880. aastal Alexander Martin Lutheri järgi nimetatud vabrik Tallinnas, mis tegeles mööbli tootmisega.
|
|
NSVL Punalipu orden |
NSVL piirivalvet autasustatud Punalipu ordenist tehti piirivalvegordonile oma koopia. Käsmu Piirivalvegordoni soldati valmistatud teos. Ilu on vaataja silmades. Enne Lenini ordeni loomist oli Punalipu orden Nõukogude Liidu kõrgeim (ja praktiliselt ainuke) sõjaliste teenete eest jagatav orden.
Punalipu ordeneid on välja jagatud umbes 580 000. |
|
Sõjavarustuse laegas |
Käsmu Piirivalvegordoni soldati omavalmistatud laegas sõjavarustuse tarbeks, sisuks piirivalvuri pagun, mahorka tubakapakk ja suitsukeeramiseks paberiplokk.
|
|
Dembl 1985 sügisel |
Käsmu Piirivalvegordoni kasvavate puude, rannakividele ja hooneseinte sisse kraabitud "DEMBL" tärmineid on palju, seda aega meenutab pakk välisukse kõrval.
|
|