Meri põleb! Käsmu Meremuuseum
Põlemine ehk auramine katab mitmeks päevaks kõik kaldaäärsed puud paksu härmatisega. Paanikaks põhjust ei ole, lihtsalt külm alustas jääkaane loomist. Teisigi põnevaid sõnu on mere külmumiseks rannarahva käibes. Kõigepealt külmub rannas madal vesi, tekib lahtine tükkidest jää ehk sodru. Kui sodru külmub kokku on see juba poost, mis jääbki madala vee katteks. Seejärel avavesi külmub õhukese elastse jääkirmega, millele astuda ei tohi. Kui potkuriga kogemata selle peale satud, tekib kelgu ette lainetav vall, seda jääd nimetatakse nahk. Kui tuul tõuseb ja torm tõstab, kuhjub jää kokku ja tekib rüsijää. Neid termineid on rohkemgi, igal rannal oma, nagu eskimol lume kohta ...
Huvitav mitusada sõna saaksime jää kohta?
Jõudu rahvaluule kogumisel!
Saadetud sõnaseletusi:
Riina Laanetu: Tere, Aarne! Kogusin sõnu neljalt rannakeele valdajalt. Igas külas on keelekasutus erinev ja nii ongi õige, kuidas antud külas räägitakse. Kui on erinev põhi-rannakeelest, tuleb sõna järel sulgudes tuua üra viide külale. Näiteks: potkur (Käsmu ps.), potku (Juminda- ja Pärispea ps.), sotru (Virve), sötru (Viinistu). Helje Lillepool Pärispealt: üüding - edimane ohukkane jää, nääding - nork jää. Milvi Manitski Viinistult: vedab hile pääle - edimase ohukase jää tekkimine; lapset käüvat taibaru tegemas - hüpates tekivad praod aga jää ei lähe puruka; suppu, sötru - jääpudru; lonkskelk - jääkarusell. Jaan Velström Virvelt: jäärüsi - rüsijää; meri tohub - meri aurab; potku (3. välde) - tõukekelk. Heli Kendra Virvelt: jäniksed - suured vahused lained; puostad, krunnid - suured jääkuhjatised; luom - auk, kust kala püütakse; laisid - jäätügüd, jääpangad; jää on laudinges - jää on tükiline; neulatuisk - terav tuisk, kus jäänõelad sees. See on kindlasti vaid väike osa jääga seotud rannakeelsetest sõnadest. Praegu pole kahjuks võimalikult põhjalikumaks uurimiseks. Annan teda, kui veel midagi leian. Jõudu ja tervist sulle!