Käsmu poolsaart saab tundma õppida põnevat orienteerumis ülesannet lahendades - abiks kaardid ja põnevad nuputamisülesanded. Mänguliselt, õpitakse metsas leiduvaid loodusmärke lugema. Tutvutakse kompassiga ja õpitaks oma asukohta kaardil määrama. Lasterada on aardejahi põhimõttel. Olenevalt teemast saab mängu sisu enne kokkuleppid. Orienteerumist juhib Virko Sirkel - aastaid lastelaagrit, metsa- ja orienteerumismatkasid läbiviinud mees. Orienteerumine kestab 1,5-3 tundi, raja ja grupi suuruste suhtes saab eelnevalt kokkuleppida. Mängu keerukusest ja pikkusest oleneb ka hind alates 15 € osaleja kohta, supieine Käsmu Meremuuseumis või kaasavõetud toiduga piknikupidamine on hinna sees.
13-17aug14mets.JPG
Käsmus võib kohata haruldusi, seepärast mõned fotod, et oskaksid tähelepanna siinset liigirikkust.
IMG_4845.JPG
See reliktne häviv liik kuulub Eesti punasesse raamatusse (Sarcosoma globosum) ja looduskaitsealuste liikide I kategooriasse. Selle söögiks kõlbmatu seeneliigi korjamine on keelatud. Foto on tehtud Käsmu metsas, sihtkaitsevööndis, veebruaris 2020.
Kährikseen (Sparassis crispa) on kährikuliste sugukonda kährikseene perekonda kuuluv parasiitne seen. Kährikseeni on maailmas vähemalt 7 liiki, aga Eestis kasvab neist ainult üks. Kährikseen kasvab vähese inimmõjuga ehk kaua puutumatuna seisnud vanades metsades. Niisugusi kohti jääb järjest vähemaks ja nad asuvad üksteisest eemal.
Eestis on olnud 11 kährikseene leiukohta. Mõni neist on endine, näiteks Akste sipelgakaitsealal asunud leiukoht hävis 1989 ja Triigis pole seda seent pärast 2002. aastat nähtud, kuid uusi leiukohti on juurde tulnud Lahemaalt. Igal aastal viljakeha ei tekigi, näiteks üksnes 2005. ja 2007. aastal on Eestis leitud kährikseent 3 kohast.
DSC_9764 kahrikseen.jpg
Harilik peniseen ehk tava-peniseen (Mutinus caninus) on tanuseeneliste sugukonda kuuluv seeneliik, mis kasvab Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerika idaosas. Eestis esineb väga harva. Üldiselt ei peeta peniseent söödavaks. Noor viljakeha on 2-4 cm kõrgune nahkjas muna. Nahkjas koor rebeneb ning viljakeha kasvab 8–12 cm kõrguseks. Avastasime selle 2010 kasvamas muuseumi kerdri trepi pragudes. Niiskemad aastad on seenel ikka kasvada võimaldanud, mitte aga palavad ja üõuased suved.
DSC_5922.JPG
peniseen1.jpg
Käsmu leidub aga ka eriliselt häid söögiseeni, siin üks kaader edukast seenelkäigust. Aarne ei ole tõesti suur seenekorjaja aga Anne Kurepalu ja Saima Gordejeva innustasid, koos seenele minema. Lahe külas 02.11.2019.
IMG_4590.JPG
