|
Laager NOOR KALUR |
|
|
|
Nigul Vaino / Käsmu MK I kl. 1924 |
Tormilinnu pardal. Pildil olev mees on Nigul (Nikolai) Vaino, lõpetanud Käsmu Merekooli I kl. 1924, II kl. 1927 ja III kl. 1931 Tallinna Merekoolis. Hukkus Veliie Luki all 11.01.1943.
|
|
|
Aarne Vaik, 2013 kevadel Puna ja Roosaga |
|
|
|
Hannes Männik 1942- |
Kapten
Männipõllu talu
|
|
|
Pällu / Käsmu |
Pällu (Pällo) asutatud enne suurt Põhjasõda, selliseid tralusid on Käsmus 4 talu. Esimene peremees Pällu Mart Hansu poeg sündinud 1683 Palmse Mõisas sulase peres. Surnud Pällu talus 1751 aastal. Pällu Juhan Juhani poeg 1788-1838 on esimene Prun. Pruunid elasid Pällul üle 140 aasta. Pällu talu Pruunid on esivanemad Laurimäe, Paujaagu, Tamperi, Pikapõllu, Ässa, Uustalu ja Aadami Pruunidele. Kai Juhani tütar Pruun sündinud 1819 ja surnud 1888 abiellub Jüri Aadu poeg Suksdorfiga, kellest saab Pällu talu peremees 1869 aastal, peale Kai isa Juhani surma. |
|
|
Ella 1900 / regatil osaleja Käsmus |
Kuunar "Ella" Saaremaal ehitatud, 2-mastiline, pikkus 57,0 jalga, 34,73 BRT, 29,39 NRT, 4 meeskonnaliiget. Reval register nr 285
|
|
|
Käsmu Järve II / Käsmu |
Talu on asutatud ja maja on ehitanud Indrek Mihkli(Liival sündinud) poeg Männik. Joosep Indreku poeg Männik (1869-1921) ehitas uue maja, kes abiellus Juliane Joosepi tütar Pruniga (1874-1960) Aadami talust. Nende poeg oli Johanes Joosepi poeg Männik (1898-1941). Majas elas edasi abikaasa Henriete Männik (Järve Jete), kes pärandas maja oma õepoja perele.
|
|
|
Keskküla / Käsmu |
Pildil: Johannes Joosepi p Kallasmaa (Keskküla Juku) 1893-1961. (Põllega) Bernhard Seeblum (Lepiku Pärn) 1913-1986. Veeru Anton (Anton Liholm 187?- 1935) saega.
jordans for sale blue |
|
|
Vanapere / Ristu / Tõnikse- taga 1898 laevaehitus kaevu valgamas |
|
|
|
Metsavahi / Käsmu |
Riigi metsavalve kordon, metsavahi maja. Parun Dellingshausen tõi Tiedemanni mõisa metsaülemaks. Tsaariajal olid metsavahiks perek Siibert, Kannelaud. Eesti Vabariigi ajast on olnud metsavahiks perkond Saaring, hiljem ENSV ajal Neeme, Kalju Urb, Oskar Kangust (elas hiljem Käsmu Järvel) Nõmme Hanno ja Vahur Randoja. Metsavahi talu juurde kuulus ka heina- ja karjamaa.
"Uuetoa sukavardad" on pildi tagaküljele kirjutatud.
Air Jordan IV 4 Retro 4 IV 308497 |
|
|
Hiiemäe / Käsmu |
|
|
|
Kalaoja / Käsmu |
Kalaoja talu, nagu Mustoja talugi kuulusid Palmse mõisa alla, ühtlasi Võsu alla.
|
|
|
Endla / Käsmu |
|
|
|
Mikenbergi / Käsmu |
|
|
|
Klamasi / Käsmu |
Mohnist tulnud pererahvas pärinevad Rammu saarelt Kolga lahes. 1793 kaardil on nende õues piirivalve kordoni hoone, sel ajal talu seal veel ei olnud. Peremehed olid Klaus Klaamas, Kabriel Klamas, viimane peremees Johannes Klaamas, kes Käsmu merekooli ei lõpetanud sest nõrkade tulemuste tõttu ei pääsenud klassieksamile. Praegu perek Jaanson valduses.
Nike LunarEpic Low Flyknit |
|
|
Mäealuse / Käsmu |
Adrama revisjonis on märgitud ainult talud, popsikohta ei märgitud, neid ainult pearaharevisjonides ehk hingeloendites. Vabadiku kohal Mäealusel on elanud Miina Nikolajev ja Olga Reiter. ENSV ajal rajas selle koha peale suvekodu akadeemik Boris Tamm.
nike free run 5.0 free |
|
|
Ässa / Käsmu |
Ässa talu ei kuulu esimese kuue Käsmu talu hulka. Esimene peremees oli Madis Pruun hiljem Jakob Tooma poeg Kristenbrun ja tema järeltulijate käes. |
|
|
Aadami / Käsmu |
|
|
|
Lepiku / Käsmu |
|
|
|
Eigi / Käsmu |
Esmalt mainitud 1732 a Virumaa adramaade revisjonis, peremees on Sur-Heik, kes on Käsmu tulnud pärast Põhjasõja suurt katku (1710). Tuldi Suursaarelt Käsmu. Eigi on Käsmu põlistalu. Altenbrunide suguvõsa kodu läbi sajandite. Eigi talu on andnud terve plejaadi väljapaistvaid kapteneid, alustades Jaalade ajastust. Eigi Joonas ja Sepa Toomas olid ühes puuveopaadis, Joonas oli abielus Sepa Toomase õega. Sepa Toomal ja Eigi Joonasel olid sõbrad Hamina kaupmehed vennad Christian Bruun ja Anton Bruun. Nii võtnudki Toomas ja Joonas nende järgi endale perekonnanimedeks Kristenbrun ja Altenbrun. |
|
|
Tõnikse / sepikoda |
Jaak Jüriado kirjutas 2002, oma kirjas: Minu vana-vanaisa Jakob Kaskni ehitas omal ajal laevu Käsmu rannas. Sellest ajast on jäänud järgi, nüüd juba pisut amortiseerunud, vana sauna ehitus, mis asub rannamaa peal. Tõnikse Jäska oli selle sauna ehitamise eestvedajaks ja sellest ajast on saun nimetatud "Tõnikse saunaks". vanade fotode järgi viis sealt kunagi sild sepikotta, mis asus mere peal. Saun oli peamiselt laevaehitajate aga ka muu külarahva kasutada.
|
|
|
Vaabu / Käsmu |
|
|
|
Sepa, Lainela / Käsmu |
Esimesed andmedSepa talust pärinevad 1741.a, kui Aaspere mõisahärra, kellele Käsmu maad kuulusid, toob külla sepaks Juhan Carlsoni. Talus meesliin katkeb ja peretütre abikaasaks saab 1771.a Eigi talu sulase pojana sündinud Mart. Kuna 19.sajandi Krimmi sõja ajal tekkinud soolapuudus hoogustas ka soolaga salakaubitsemist Soome ja Eesti vahet, võttis selle riski ka Mart. 1828.a tabatakse Mart Vergi sadamas randrüütlite poolt. Talle
|
|
|
Käsmu talud |
17.saj kaartidel esineb Käsmu nimena rootsikeelne Casperwyk, sellest perioodist on säilinud rida rootsipäraseid talunimesid Krönberi, Viiperi, Lilleberi, Tamberi. 1763. a. oli Käsmu külas 9 talu j a 6 vabadikukohta. Nüüd on külas talusid, millel nimi ja oma ajalugu üle saja. |
|
|
Kuressaare merekooli kompassi tund |
|
|
|
Kuressaare merekooli õpilased observeerimas |
|
|
|
Kuressaare merekooli signaallippude tund |
|
|
|
Kuressaare merekooli lõpupilt |
|
|
|
Kuressaare Merekool |
Kuressaare Merekool 1891-1915/1919-1935
katkend raamatust " Ülevaade Eest Merekoolidest 1864-1935"
Autor: Karl Larensi väljaanne Tallinnas 1938 |
|
|
1920 mail, Käsmu Merekool |
|
|
|
Merekooli sisevaade /õppevahendid |
|
|
|
P/L Katariina 1896 |
Purjelaev "Katariina" Vergi laevaehitusplatsil. 96NRT, Albert Kuutmanni kiri.
|
|
|
Tšarterlaev / Harjurand 23.05.1943 / USA |
|
|
|
Käsmu päevad |
Kohtumispaigaks on muidugi Käsmu küla Eestis. Kaheks unustamatuks päevaks on koduküla ja sugulastega oodatud kohtuma kõik käsmukad kodumaalt ja laiast maailmast. Selle aasta Käsmu Päevi korraldavad Käsmu Külaselts ja Käsmu Meremuuseum koos kohalike elanikega. Lisaks koosolemisele sõpradega ja sugulastega tähistavad
Käsmu Päevad olulisi sündmusi ja isikuid Käsmu ajaloost. |
|
|
„Signe” lugu |
Jüri Vendla
|
|
|
Laevad Iirimaal |
Jüri Vendla
|
|
|
Laevad Briti valdustes ja Kanadas |
Jüri Vendla |
|
|
Laevad Ameerika Ühendriikides |
Jüri Vendla
Vaatame nüüd lühidalt, kuidas läks teistel Ameerika sadamates viibinud eesti laevadel.
|
|
|
Kuidas hävitati Käsmu laevandus |
Jüri Vendla |
|
|
Jüri Silberbergi kiri Rudolf Paalbergile |
Jüri Vendla |
|
|
„Elna” - „Elna II” lugu |
Jüri Vendla
|
|
|
Eesti laevade päästmine |
Jüri Vendla
|
|
|
Käsmu Merekool Eesti Vabariigi perioodil |
Jüri Vendla |
|
|
Toimetised nr 8 |
Teine täiendatud trükk. Üles laetud 15. detsembril 2014
|
|
|
Käsmu Merekool, aasta? (vas. 2. seisab Jürgens) |
|
|
|
Meteor - Vene-Balti Päästeseltsi päästelaev |
Muuseumi tõi Altja mees Tiit Linnuste 2012 sügisel purjelaeva "JENNY" nimetahveli. |
|
|
Vambola, miiniristleja meeskond |
|
|
|
Vambola - miiniristleja meeskond |
|
|
|
Vambola, miiniristleja |
Vambola oli Eesti Vabariigi Merejõudude miiniristleja (hävitaja), mis ehitati Peterburis Putilovi tehases 1914–1917.
Vettelaskmisel pandi laevale nimeks Kapitan 2. ranga Kingsbergen, Kerenski valitsuse ajal ristiti laev ümber Kapitan 1. ranga Mikluhho-Maklaiks. Nõukogude Venemaal nimetati laev 19. detsembril 1918 Spartakiks.
|
|
|
Torpeedopaat "Sulev" |
Torpeedolaev "Sulev" E.V.Sõjalaevastik
Lugemist: Eesti Päevaleht, 13. juuni 1986, Elmar Pettai artikkel "Poola allveelaevade võitlus teises maailmasõjas" Digar link:
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet19860613.1.5
|
|
