UURING PÕHJARANNIKU PUUPAADITRADITSIOONIDEST
VELLO MÄSS, AARNE VAIK, ANTI KREEM, AVE PAULUS
Oluline osa rannakultuurist on seotus merega, mereline elulaad ning paadiehitus. Virumaa pärimuskultuuri programmist toetatud väikesemahulise uuringu sisuks on põhjaranniku paadi- ja laevaehitustraditsioonide kirjeldamine – ajaloolised tüübid, ehitusvõtted, meistrid.
Uuringuga koguti veel alles olevaid ajaloomaterjale, pärimust ja kirjeldati Viru ranna paatide põhjal nende tegemiseks kasutatud käsitöövõtteid ja traditsioonilisi teadmisi. Viru ranna paadiehitustraditsioonide uuring on alusmaterjaliks edasistele käsitlustele ning aitab ette valmistada viislaiu Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kandmiseks.
Antud uuring vaid paotab ukse meie puupaaditraditsioonide rikkasse maailma. Vello Mäss, Eesti merearheoloogia Grand Old Man ja parimaid paadieksperte, annab puupaaditraditsioonide piirkondliku tüpoloogia. Lahemaa merenduse uurimise legend ja Käsmu meremuuseumi hing Aarne Vaik räägib täpsemalt Lahemaa paatide ja laevade ajaloost.
Meie tegusamaid paadi- ja laevameistreid, mitmete viikingilaevade tegija Anti Kreem on teinud Soome ja Eesti välitöödel kogutud materjalist ja leitud paatidest eskiisid ning joonised. Lahemaa kultuuripärandi uurija ja kaitsja Ave Paulus tutvustab puupaaditraditsioone käsitleva seni avaldamata käsikirjalise materjali ja suulise pärimuse mõningaid andmeid, mis puudutavad Lahemaa puupaadimeistreid, paatide tüpoloogiat ning viislaidu.
foto3.jpg
Säilinud puupaate on põhjarannikul ajaloolistel põhjustel väga napilt. Siinsele piirkonnale iseloomuliku unikaalse vööriga purjepaadi viislaiu otsingud viisid uuringu meeskonna (Aarne Vaik, Vello Mäss, Anti Kreem, Ave Paulus) koos sõpradega ekspeditsioonile Soome. Soomes Kotka Vellamo muuseumis, Kabböle piirkonnas ja Saaristomuseos leidsime Eesti paadimeistrite enamasti 20. sajandist pärit aluseid. Eesti paadiehitustraditsiooni kandsid Soomes teiste hulgas sellised tuntud meistrid, nagu Joosep Piibemann ja Johannes Warma Soomes. Nad tegid paate veel 20.sajandi keskpaiku. Lisaks nende kätetööle oli Soomes säilinud ka salapiirituse veoga seotud aluseid. Soomlaste meenutustes on kiidetud Eesti paadimeistrite töö kvaliteeti. Eriti kuulus on Johannes Warma oma kaunite mootor- ja purjepaatidega (säilinud paate 1920ndatest, 1930ndates, 1950ndatest). Joosep Piibemanni paatidest on Saaristomuseos säilinud lausa õpikunäide ühest sentimeetri täpsusega tehtud kalapaadist 1907. aastast. Lahemaa enda külades on enamjaolt säilinud siin 1960ndatest alates tehtud paadid.
Viislaiu problemaatika on seni lahendamata. Õpikunäidet viislaiust meeskond leidnud pole. Rootsi-Kallavere muuseumis on Ida-Harjumaale ja Lääne-Virumaale iseloomuliku vööriga paat, mis traditsioonilisest kirjeldatud viislaiust veidi väiksem. Ekspert Vello Mäss peab teda nelilaiuks. Vormikeelelt on ta põhjaranniku paatidele eriomane ja iseloomuliku vööriga.
Soomes Saaristomuseos leidsime ka kahemastilise paadi 19. sajandi keskpaigast. Pikkus ja mõõdud, vorm, eriline vöör, kaks masti, lai ahtripeegel, tüür… Viislaiu tüpoloogia ja sarnased paadid on põhjustanud mitmeid pikki arutelusid ja ühist seisukohta pole ka uurimismeeskonnas.
Vello Mäss kirjeldab enda koostatud Eesti paaditüpoloogiat ja piirkondlikud omapärad regiooniti. Põhjaranniku paaditüüpe on omal ajal trükisõnas kirjeldanud paadimeistrid Harald Aksberg Aksilt ja Harri Sandström Kasispealt. Nende tüpoloogiad kattuvad vaid osaliselt. Erinevus on nii paatide pikkustes kui detailides, aga ehk ongi asi piirkondlikes erinevustes ja Lahemaa paadid ongi pikemad kui Viimsis ja Aksi kandis. Vajalik on täiendavatele allikatele ja laiemale andmestikule tuginev piirkondlikke eripärasid arvestav paaditüüpide analüüs. Uuringu tegijate käsutuses oli lisaks isiklikule kogemusele ja vestlustele paadimeistrite ning uurijatega hulk käsikirjalist materjali.
Uuringu oluliseks lisaväärtuseks on ajaloolised fotod. Meie kasutada olid mitmete muuseumide fotokogud ning mitmed erakogud: Kotka Vellamo muuseumi, Viimsi Rannarahva muuseumi, Eesti meremuuseumi, SA Virumaa muuseumid fotokogud ja Aarne Vaigu, Jaan Vali, Eino Sandströmi erakogud. Nt viislaiu olemasolu fotodel on teatud tõendusmaterjaliks selle levikuala kohta. Seda tüüpi alust on fotodel lisaks Harjumaale Juminda, Pärispea, Käsmu, Altja, ja üllatuslikult ka Toila kandist. Aga teda pole ida pool ajaloolistel fotodel võrreldes teist tüüpi alustega enam kuigi palju.
Arvestades ülesande mahukust ning projekti väiksust, pole veel saanud koguda ja läbi töötada filmilinte, teadaolevaid paadimeistrite järeltulijate erakogusid ning Viinistu mehe Edgar Lilheina erakogu. Mitmeid Eesti paadimeistreid ja paate põgenes Rootsi. Tüpoloogiliselt põhjaranniku paatidele sarnaseid võiks kohata ka Rootsi muuseumide esemekogudes. Ja fotokogudes. Materjali on ja see on põnev. Tõsine Viru ranna paaditraditsioonide ülevaade seni puudub. Unistus jätkata tööd täpse paaditraditsioonide ülevaateteose tegemisel ning kanda unikaalne viislaid vaimse pärandi nimistusse on muutunud eesmärgiks ja praktiliseks vajaduseks.
Täname väga mitmeid inimesi hea koostöö eest. Loodame, et traditsioonilise puupaadi ehitushuvilised annavad endast märku. Head inimesed, kel on huvitavat infot antud teemal või teadmisi oleme valmis koostööks, et oskused ei ununeks.
Head lugemist! Täismahus uuringu leiad siit:
Puupaadiuuring15_11_2017+ by Triin Saks on Scribd
2018 toimunud paadiehituse jätkuuuringus töötati edasi 2017 kogutud materjaliga, lisaks koguti veel alles olevaid ajaloomaterjale, pärimuskandjate kaudu kirjeldatakse videomaterjalide abil Viru ranna paatide põhjal nende tegemiseks kasutatud käsitöövõtteid ja traditsioonilisi teadmisi. Viru ranna paadiehitustraditsioonide uuring on alusmaterjaliks täiendavateks uuringuteks ja põhjaranniku unikaalse paaditüübi - viislaiu - Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kandmiseks.
2018 jätku uuring on andnud paadiehitusest äärmiselt huvitavat materjali. Aarne Vaik töötas koos Anne Kurepaluga läbi Erki Suonio Lahemaa teemalise filmiarhiivi, mis sai juba 2017 uuringu ajal osaliselt digitaliseeritud. 2018 digitaliseeritud filmidega kokku kirjeldati 51 ajaloolist Lahemaa rahvuspargi dokumentaal filmi. Toimusid läbirääkimised autoriõiguste osas Erki Suonioga 2018 aasta algul ning saadi luba teha Harry Sandströmi paadiehitusest montaažfilm. „Paadiehituse lisauuring 2018 - Harri Sandströmi laevaehitus 1998“ Film on täna näha lingil: https://youtu.be/iF67uHz97f0. Ave Paulus töötas edasi 2017 uuringus leitud käsikirjaliste arhiivimaterjalidega, koos Anti Kreemiga filmiti üles „Viislaiu ehitus 2018“. Filmi link: https://youtu.be/Piq637d3VaE. 2017 uuringulise töö tulemuseks oli muuhulgas viislaid-tüüpi paadi kirjeldus, levikupiirkonna analüüs ja joonised. 2018. aastal valmis Viimsi Rannarahva muuseumi tellimusel nende jooniste põhjal üle 70-aastase vaheaja järel uus viislaid-tüüpi paat. Väikeses ülevaatefilm räägib viislaiu ajaloost ja tegemisest. Tootja: OÜ Lõunameedia (Imre Annus). Film annab ülevaatliku kokkuvõtte kogu ehitusprotsessist kuni veeskamiseni. 2018.
Tänane ajalooliste paatide ehitaja Anti Kreem kirjeldab oma uurimistöös Rönnasi Saaristomuseo muuseumis olevat Eesti paadimeistri õpilaste poolt ehitatud kahemastiline, priistangpurjedega kalapaat/võrgupaat. Paadi meistriks oli üks Eesti juurtega paadimeister Edvard Forsblom. Sarnased paadid on olnud ka väga iseloomulikud Eesti lääne – ja põhjarannikule. Paat on ülemõõdetud ja tehtud joonised.
Vello Mäss käsitleb ajaloolise purjelaeva leidu Peipsi põhjaranniku vetest. Vraki puidu denroanalüüsi tulemusena määras dendroloog Alar Läänelaid leitud lodja materjaliks kohalikku päritolu männipuidu, mis oli kasvanud kuni 1907. aastani. Ei saavat välistada ka Venemaa Peipsi-lähedaselt alalt pärinevat puitu, kuid sealt puuduvad sobivad võrluskategooriad. Dendroloogi hinnangul on leitud laev ehitatud 1908. aastal. Tasuks vrakijäänuste päästmise, kaitsmise ja ületalve säilitamise eest märkis Muinsuskaitse Amet Tõnis Rohtmat omalt poolt ära 2018. aasta muinsuskaitse auhinnaga. Materjali juures on rohkelt foto ja joonismaterjali.
Download Puupaadiuuringu jätkuuuring 05_12_2018.pdf (4.5 MB)