Käsmu tuletorni all on muuseumi ja paadiomanike initsiatiivil loodud slipp, randumiskoht. Suvel mahutab üle 10 paadi. Slipp on üks väheseid, mida siinkandis kasutada. Siin seisab muuseumi uhkus – kohapeal ehitatud ja 2010 veestatud viikingilaev „Aimar“. Tegu on Käsmule tähtsa ajaloolise laevaehiusplatsiga, kus ehitatud laevad veestati. Siit ka slipi ajalooline tekkepõhjus. Kaevu valgamas valmisid 2-mastilised purjelaevad "Toudar" 1880/92 "Polaris"1899, "Edmund" 1900, "Adina" 1901, 2010 "Aimar". Ajalooline päris sadamakoht Käsmus oli Sepa talu juures, nn Rootsi kuninga muul (75 m pikk ja 17 m lai) see sadamakoht on näha ka 1793 aastast pärineval Käsmu kaardil.
Kaubasadam oli Ojakaril, sinna viis telliskividest tee, mis tänaseni olemas kuid jäänud nn kultuurkihi alla. Ojakaril oli peale telliste laadimise ka puitmaterjali ladustamis ja laadimis plats. Nendest kohtades on oma mälestustes kirjutanud nii Liine Lillemaa, kui ka Alice Pikkamäe. Ojakari puhul on oluline, et see on looduslikult kõige vaiksem, seega turvaliseim ala lahes. Lisaks sobivale sügavusele said seal talvituda turvaliselt Käsmu uhked purjelaevad. Ligi 60 talvituvat purjelaeva oli tavaline Ojakari talvises vaates.
Nõukogude ajal rajati Võrkneemele kivimuul, mida kasutasid Kiirovi kalurikolhoosi kalalaevad kala maha laadimiseks. Täna on see Käsmukate meelis supluskoht.
Muuseumi eesmärk on väärtustada Lahemaa ainsana siiani tegutsev Kaevu valgama laevaehitusplats, läbi laevaehituse, paadiehitus õpitubade, lasteprogrammide, purje- ja kalurilaagrite. Seepärast on meile oluline et arendustegevuse käigus Kaevu valgama ja selle ümbruses kaitsealused väärtused säiliks.
