1588 Lucas Jansz(oon) Waghenaer mereatlasest Liivilaht

Prindi

1588 Lucas Janszoon Waghenaer
Esimese mereatlase Spieghel der Zeevaerdt avaldas 1584-1585.a. hollandlane Lucas Jansz(oon) Waghenaer (1533/34-1606). Paljusid seal kasutatud leppemärke kasutatakse merekaartidel tänapäevani. Alates ilmunud Euroopa kaardil on Soome laht esmakordselt esitatud ida-lääne suunalisena nagu ta tegelikult on. Ka Lääne-Eesti saared ja Kuramaa on esitatud õigetes suhetes. Sisemaa kujutamisel on kasutatud eeskujuna J. Portantiuse kaarti. Eesti rannik on esitatud neljal erineval kaardil. Soome lahe idaosa, Soome lahe kesk- ja lääneosa, Liivilaht ning Saaremaad piirav meri. Kaartide pöördel on trükitud meresõidujuhised.

Allikas: Tabulae Livoniae, Tõnu Raid
Kaardi tagakülje teksti on tõlkinud Mari Vihuri

Liivimaa ja Riia linna hilisem kirjeldus. Liivimaa avastasid esimestena saksid, seejärel Bremeni kaupmehed, kes, olles sealt kaubavahetust ja kasumit otsides eest leidnud nii lihtsameelsed, primitiivsed, või siis rumalad elanikud, et pärast mee väljapressimist viskasid nad vaha kui kasutamiskõlbmatu jäägi välja, sest ei osanud sellega midagi peale hakata, teenisid sellelt pikka aega suurt kasumit. Lõpuks tõid need kaupmehed usutundest haaratuna sinna Meinarti nimelise usumehe, Segenbergi kanooniku, kes jutlustas ja õpetas sellele nii primitiivsele ja rumalale rahvale Jeesus Kristuse usku ja kuulutas inimlikku lunastust. Ta asutas Riiga umbes AD 1170 oma piiskopiaseme ning olles oma piiskopiriiki 23 aastat ustavalt juhtinud, tagastas oma hinge Jumalale. Temale järgnes Berthold, Bremeni peapiiskopi poolt ametisse määratud piiskop. Tema oli Riia linna esimene asutaja ja ümbritses linna igast küljest vallikraavide ja müüridega. Pärast 11 aastat piiskopina mõrvasid ta kohalikud. Pärast teda määras Bremeni peapiiskop Liivimaa kolmandaks piiskopiks Alberti, kes ehitas Riiga katedraali ja mitu teist kirikut. Nii Riia kasvas ja muutus vähehaaval suureks ning sai lõpuks kõigi Preisi- ja Liivimaa piiskoppide pealinnaks AD 1255. Riia esimene peapiiskop oli Adolf. Temale allutati kogu Preisi- ja Liivimaa preesterkond, samas kui selle provintsi Mõõgavendade Ordu viidi sellest ajast Saksamaa suurmeistri alluvusse, kelle peakorter oli Kuningamäel (Mont Royal). Kuid meie teema juurde tagasi tulles: nimetatud piiskopid pöörasid paljud Liivimaa elanikud usku ning piirkonnas suurenes usklikkus. Nad asutasid Mõõgavendade Ordu ja paljud ka vandusid sellele pühale kompaniile vabatahtlikult truudust. Issanda aasta 1204 paiku valisid nad ordu suurmeistriks Wenno (Vinno), kuid veidi aega hiljem, nähes, et nad ei suuda oma ettevõtmisi edukalt läbi viia ega oma tegevust ülal hoida, liitusid nad Preisimaa suure Teutooni ehk Saksa Orduga, millest kõneldakse ulatuslikumalt järgnevas kirjelduses. Selle provintsi pinnas on väga viljakas, mistõttu seal müüakse kaera madala hinnaga ja nagu ülalpool öeldud, viiakse suurte laevadega mitmesse Euroopa provintsi, peamiselt Hansaliidu linnadesse, Hollandisse, Zeelandi, Brabanti, Inglismaale ja Hispaaniasse. Seal on ka rohkelt metsloomi, kelle jahtimine on nii tavaline, et pole külaelanikele keelatud, ehkki see ei meeldi eriti aadlikele. Daugava jõgi voolab läbi seda piirkonda, millele Riia linn on ehitatud, ja kaitseb Moskva eest. Sellest jõest ja teistest suurtes järvedest ja ka merest saavad elanikud palju kalu ja krabisid. Lina kasvab seal külluses, kuid kangast müüakse kallimalt kui meil, sest naised ei vaeva end ühegi naiste tööga. Seepärast saadetakse lina Saksamaale, kus naised selle ära ketravad, kangrud kangaks koovad, ja kui kangas on valmis, saadetakse see Riiga tagasi. Lühidalt, Riias pole puudu ühestki inimese toiduks vajalikust asjast, välja arvatud vein, õli ja sellised asjad, mida tuuakse külluses teistest piirkondadest. Seepärast ei nimetanud saksa kaupmehed seda maad ilmaasjata Blieflandiks, mis tähendab elumaad, sest see viljakas maa peibutas sakslasi sinna elama ja alatiseks jääma. Selles provintsis on rohkesti võlureid ja nõidu, kes (nagu nad sageli on piinamise käigus tunnistanud) suudavad end muuta huntideks ja hulguvad siis mööda väljasid, vigastades ja haavates kõiki vastutulijaid. Seejärel võtavad nad tagasi oma inimkuju ja nimetavad end libahuntideks. Need õnnetud inimesed uluvad laulmise asemel hundi kombel, pidevalt kartes Ichu’t. Ja kui neilt küsitakse sõna Ichu tähendust, ei oska nad seda seletada, vaid ütlevad endid vaid järgivat oma esivanemate kommet. Ristirüütlid on tegutsenud pigem oma lõbustuste ja pidusöömingute kui selle nii viletsa rahva tervise hüvanguks, kuid nüüd tunnevad nad paremini jumalat. Selle provintsi pealinn Riia asub, nagu kogu provintski, tasasel maal, laevatatava Daugava jõe ääres ning näib olevat saanud nime mõningate kalurihüttide järgi, mis olid ehitatud lähedase liivakünka juurde ühe pika sirge reana (reigle). Kuid nüüd on see kuulus kaubanduslinn, kust viiakse suurte laevadega välja kaera, rukist, vaha, taimset tuhka [soola tooraine], lina, vaadi- ja puusepatööpuitu, kanepit, tahket ja vedelat tõrva, kuivatatud ja soolatud nahku, tallenahku ja muid selliseid asju. 
Riia ja Pärnu kirjeldus ja nende asukoht. Esiteks, Kuolka maaninalt (Domesnest) Ruhnuni (Runen), tüürida O ja O veerand N-i kuus ljööd Ruhnust Saaremaa (Oesel) põhjaotsa ehk Monfondi, N ja N veerand O vahel 10 ljööd. Kivid ulatuvad roosikrantsina tubli ljöö võrra merre ja see on kivine kari, Abruka (Abbric) lääneküljel on halb põhi. See, kes tuleb Kuolkalt kagutuulega, ei tohiks kalduda palju N suunas, sest see pole hea ebatasasuse tõttu ja see ulatub Abrukast Ruhnuni. Ruhnust Kihnuni (Kin) W NW on 8 ljööd. Kihnu on ühe ljöö pikkune madal saareke, kus pole hea. Kihnust Manilaiu (Manno), Sorgu (Sorcholm) ja Pärnuni (Pernout) on 6 ljööd NO veerand N-i. Pärnu asub suure lahe ääres ning Kihnu ja Liivimaa vahel on mere laiuseks 3 ljööd, kuid tegelik sügavus on 8–9 toise’i, Manilaiu ja Sorgu ees 5–6 toise’i ja Pärnu ees 3–4 toise’i. Kuid Kuramaal (Coerlant) on ilus kallas. Pärnu ja Riia vahel on Salacgriva (Sales) nimeline linnake, seal on otse augu ees kari, kari teisel pool on sügavust 3 toise’i, võib läheneda kahelt poolt, seal on hea ankrusse jääda, sinna võivad siseneda väikesed laevad. Salacgrivast ehk Lynfaelist Riiani on 8 ljööd läände. Samast Ruhnust Riia sissesõidu kohani Dünamündes (Dunemont), SO, on 12 ljööd. Riia linna asukoht on 57 kraadi 22 minutit. Daugava (Duna) jõkke sisenemise märgiks on see, kui vahimajake Dünamünde lossi lähedal ühtib suure puuga ja kui Riia linna S ots ja Terspille’i nurk kattuvad, ja need ongi õiged märgid nimetatud jõkke sisenemiseks, ja siis tuleb vähehaaval eemalduda S suunas, kuni jõutakse kahe maa vahele. Siis tuleb valida lõunapoolne ala kuni Terspille’i nurgani, seal võib igal pool ankrusse heita 6 või 7 toise’i sügavusse, ja põhi on kombitav, sest enamik sellest vahetub igal aastal. Samast 4 ljööd Kuolkalt S suunas asub väike veekogu ehk jõeke, millel laadivad kaupa paljud väikesed laevad, mida nimetatakse boyer’iteks. Riia läänerannik ulatub kõigepealt S W WO ja W turckenini, turckenist ulatub maa WN W ja NW kuni Ferwalenini, see maa on tervenisti ühe suure lahe ääres. Kuolkalt N suunas, Abruka ümbruses, on samuti palju halba põhja, flaami keeles duvaelgronden, 3,4 ja 5 toise’i sügavuses. Saaremaa looduslik sadam ja Kuolka tipp on teineteisest 2 ljöö kaugusel, Kuolka kaldast SO ja NW Ruhnuni on 6 ljööd, ja kurss on O veerand N-i ja W veerand S-i. Kuid Ruhnu ümbert tuleb minna ringi 6 või 7 toise’i peal. Igatahes on meri O SO ranniku suunas suhteliselt sügav, aga kui Ruhnu keskpunkt on teie ees O, pole seal kuigi hea, aga kui te tahate lõunakaldal ankrusse heita, visake see 8 toise’i sügavusse, seal on hea. Ruhnust Abrukani on 6 ljööd kursil NW veerand W-l. Abruka on väike saar, mis asub Saaremaast ühe ljöö kaugusel. Seal on halb kivine põhi, nagu ka Ruhnu ja Abruka vahel, aga Abruka lähedal veelgi rohkem. Kaks ülalnimetatud kohta olid 30 või 40 aastat tagasi väga tiheda kaubavahetusega, kus liikusid väärtuslikud kaubad, aga praegu on see moskoviitide pidevate sõdade tõttu täielikult hääbunud, ehkki Riias käib veel mingisugune laevaliiklus, nii et igal aastal laadivad oma 30 või40 laeva seal peale soolakoorma ja tubli sada laadivad peale kaera, rukist, pikka puitu (millest valmistatakse mööblit) ja lühikest puitu (millest valmistatakse tünne), vaha, lina, kanepit, tahket ja vedelat tõrva, mida nimetatakse teer’iks, soolatud ja kuivatatud nahku, lambanahku, ja ka karusnahku ja teisi kallihinnalisi ja väärtuslikke kaupu.