KLO Aurulaevad

Peasakid

Prindi

Vabariigi sünd langes kokku uue ajajärguga merenduses. Nimelt saabus aurulaevade aeg: vähenes aluste arv, kuid suurenes tonnaaž. Osteti esimene purjekast ümber ehitatud aurik "Nemrac". Kui saabus uus salakaubaveo laine piiritusevedajate näol, olid Käsmu mehed juba nii soliidse äri juures, et musta tööga ei sobinud enam tegelda. 1923. a. loodi osaühing Käsmu Laeva Omanikud, mis tegutses edukalt 1940. aastani. Kehtis reegel, et võlgu ei võetud ja laeva laenatud rahaga ei ostetud. Seetõttu elati ka kriisiaastad kergemalt üle. Harilikult oli ühel laeval mitukümmend osanikku. Osakute suurus oli 100 — 200 Inglise naela. Kasumid maksti sügisel samuti välja naeltes, sama raha oli käibel ka Käsmu poes.

Käsmu kaubalevastiku käekäiku on põhjalikult uurinud Eerik Kaarend, Käsmu põlisest meremeeste perekonnast pärit ja ise aurulaevadel sõitnud mees. Alljärgnev galerii on tema poolt koostatud ja kommenteeritud. Sügav kummardus mehele, kes on aastaid end Käsmu ajaloole pühendanud ja selle kirja pannud. Eesti merendusteemat on põhjalikult uurinud ja sellest palju kirjutanud ka Haapsalu mees Jüri Vendla, tema poolt on tehtud hulgaliselt täpsustusi ja selgitavaid täiendusi. Muuseumi Toimetised nr 8 avaldab tema mitmed artiklid, neis on ka KLO-st ja aurulaevade saatustest maailma eri paigus. Loe lähemalt Toimetised nr 8 artiklid